Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar

2018 jylǵy 27 jeltoqsan 18:30 1532
Bólisińiz:
Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar

KÓKShETAÝ. QazAqparat - Aqmola oblysy úshin ótip bara jatqan 2018 jyl qaı saladan alsa da tabysty boldy. Tabys tasqynyn eseleýde oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna rýhanı, mádenı, bilim, sport, ónerkásip salasynda qol jetkizgen jetistikter aıtarlyqtaı. «QazAqparat» HAA tarıhqa enip bara jatqan ıt jyly Aqmola oblysynda bolǵan mańyzdy oqıǵalady tizbekteıdi.  

 El yrysy - 5,6 mıllıon tonna astyq

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar

Bıylǵy jyl aqmolalyq dıqandar úshin tabysty boldy. Oblys boıynsha barlyǵy 4,3 mıllıon gektar jerge dán sebilip, odan 5,6 mıllıon tonnandan astam astyq jınaldy. Jalpy, Aqmola  oblysy - elimizdegi astyq tasymaldaıtyn negizgi eskporterlerdiń biri. Jyl saıyn 2 mıllıon tonna astyq syrtqa  shyǵarylady. Al Qazaqstan aýmaǵyna 1 mıllıon tonna astyq tasymaldanady. Jyl basynan beri 2 mıllıon tonnadan astam astyq eksportqa jáne Qazaqstan aýmaǵyna jóneltilgen. 

 

Ortalyq Azııadaǵy eń iri qus fabrıkasy


Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar

Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda elimizdegi jáne Ortalyq Azııadaǵy eń iri qus fabrıkasy iske qosyldy. Bulandy aýdanynda ashylǵan «Makınsk qus fabrıkasy» JShS jylyna 50 myń tonna qus etin óndirýge qaýqarly. Bul qýattylyǵy, tehnıkalyq jabdyqtalýy jáne ınvestorlardyń quramy jaǵynan biregeı joba. Mańyzdy jobany júzege asyrý óńirde jańa jumys oryndaryn ashyp, óndiristi damytýǵa serpin beredi.

Sonymen qatar, atalǵan joba Astana qalasy aınalasynda azyq-túlik beldeýin damytýǵa septigin tıgizbek.

 

Qazaqy káýp: álem rekordy jańartyldy

Makınsk qus fabrıkasynyń ashylý kezine káýap pisirýden álemdik rekord ornatyldy. Sharaǵa qatysqan 300 káýapshy arnaıy jetekshiniń pármenimen 220 metrden astam káýapty belgili ýaqytpen aýdarystyra otyryp, qaqtap shyqty. Káýap pisken soń Gınnestiń arnaıy ókili Paýlına Sapınskaıanyń baqylaýynda ólshendi. Ólshem 223 metr 65 santımetrdi kórsetti. Álemdik rekord jańartyldy.


Tarıhı jáne mádenı 55 eskertkish tsıfrlandyryldy 

«Eskertkishter syr shertedi» aktsııasy jáne qazirgi zamanǵy tehnologııa QR-kodtardyń  kómegimen óńirdegi kıeli nysandar týraly aqparatty tsıfrlandyrý boıynsha oblysta pılottyq joba júzege asyryldy. Joba sheńberinde óńirdegi kıeli 1032 tarıhı jáne mádenı eskertkishtiń 55-i QR-kod arqyly tsıfrlandyryldy. Olardyń arasynda Býrabaı kentindegi Abylaı han alańy, Ereımentaý aýdanynda XVIII ǵasyrda ómir súrgen qolbasshy, Bógenbaı batyr eskertkishi, Atbasar aýdanyndaǵy tanymal jazýshy Іlııas Esenberlın eskertkishi, Kókshetaý qalasyndaǵy Abylaı han, Aqan seri, Birjan sal, Uly Otan soǵysynyń batyrlary Talǵat Bıgeldınov pen Málik Ǵabdýllın  eskertkishteri jáne  Kókshetaý qalalyq murajaıy bar.

Botaı - órkenıettiń kóne mekeni

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar

Aǵymdaǵy jyldyń shilde aıynda Býrabaıda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «Botaı - Býrabaı» arheologııalyq-etnografııalyq murajaıy ashyldy. Nysan sol dáýirdegi jeti baspanadan turady. Ár baspananyń dıametri 8-10 metrdi quraıdy. Úılerdiń jertóleleri bir metr tereńdikte, al joǵary jaǵy aǵashtan qıylyp salynǵan. Tóbesi shóp, teri, balshyq jáne sabanmen jabylǵan. Barlyq úıler jerasty joly arqyly bir-birimen jalǵasady. Munda kelgen adam eski dáýirge sapar shekkendeı áserde bolady. Bul  murajaı ashylǵannan beri ony barlyǵy 5 myńnan astam týrıst tamashalaǵan eken. Jobanyń avtorlary tarıh ǵalymdarynyń doktory, arheolog, Botaı mədenıetin ashqan Vıktor Zaıbert pen «EQUUS» kórkem kınotrılogııasynyń prodıýseri Nurbol Baımuhanov.

 

Jańa kitaptar oqyrmanǵa jol tartty


Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar

Óńirde jańa ádebıetterdi jaryqqa shyǵarý boıynsha úlken jumys atqarylyp jatyr. Onyń ishinde «Qazaqstan mádenıeti qazirgi álemde» arnaıy jobasy aıasynda Londonda aǵylshyn tilinde Sáken Júnisovtyń «Zamanai and Amanai» povesi jaryq kórdi. Keńes Odaǵynyń Batyry, jazýshy Málik Ǵabdýllınniń 11 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy jáne «Málik Ǵabdýllın - Uly dalanyń maqtanyshy» atty albom-kitaby, professor Qadyrjan Ábýevtiń «Aqmola oblysynyń tarıh jáne mádenıet qaıratkerleri» atty bıblıografııalyq ocherki shyǵaryldy. Sondaı-aq, jazýshy-pýblıtsıst Jabal Erǵalıevtiń «Álemge! Ǵaryshqa! Bolashaqqa jol ashqan Tuńǵysh!» kitaby men «Aqan seri» jınaǵy, Aqmola oblysy týraly «Jer jánnaty» atty qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderindegi fotoalbom oqyrmanǵa jol tartty.

 

On nysan - kıeli oryndar tiziminde

«Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy aıasynda kıeli oryndar tizimine Aqmola oblysynan on nysan engizildi.Olardyń arasynda Qumaı arheologııalyq-etnografııalyq kesheni, Abylaı han alańy, Kenesary úńgiri, Oqjetpes taýy, Batyǵaı, Qabanbaı batyr mazar-kesenesi, «Bespaqyr» jáne Baýbek batyr keseneleri bar.

 

Kishkentaı Bekmansurdyń rekordy

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar

6 jasar aqmolalyq Bekmansur jeńil avtokólikti 20 metrge deıin súırep, rekord ornatty. Oqıǵa «Densaýlyq kúni» festıvalinde Tselınograd aýdanynyń Qajymuqan aýylynda bolǵan.  Óziniń kishkentaı bolǵanyna qaramastan Bekmansurdy naǵyz batyr deýge bolady.

 

Dmıtrııdiń jeńisi - aqmolalyqtardyń abyroıy

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar

Aqmolalyq Dmıtrıı Aleksanın Indonezııada ótken jazǵy 18-shi Azııa oıyndarynda semserlesýden chempıon atandy. Baıraqty jarysta Dmıtrııdiń baǵy janyp, jekeleı esepte altyn, komandalyq esepte ekinshi oryn aldy. Ásirese, onyń fınalda 2016 jylǵy Olımpıada chempıony ońtústikkoreıalyq Pak San Endi 15:12 esep aıyrmasymen utqany uzaq ýaqyt jankúıerleriniń esinde qalatyny sózsiz.

 

Aqmolanyń úsh ustazy

Muǵalim mártebesin, bedelin kóterýge baǵyttalǵan «Úzdik pedagog- 2018» respýblıkalyq baıqaýyna Aqmola oblysynan qatysqan Kókshetaý qalasyndaǵy №1 mektep-gımnazııasynyń joǵary sanatty fızıka pániniń muǵalimi Nazıfa Zakırova, Kókshetaý qalasyndaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan №3 oblystyq mamandandyrylǵan mektep-ınternatynyń joǵary sanatty hımııa pániniń muǵalimi Dana Ysqaqova men ýchınsk qalasyndaǵy ekologııa jáne orman sharýashylyǵy kolledjiniń arnaýly pánder oqytýshysy Natalıa Semkına «Úzdik pedagog-2018» qurmetti ataǵyna ıe bolyp, oblys mereıin bir kóterip tastady.

 

Oblystaǵy alǵashqy ІT mektep-lıtseıi

Kókshetaý qalasynyń Saryarqa shaǵynaýdanynda ashylǵan bilim ordasy joba boıynsha 900 oqýshyǵa shaqtalǵan. Qurylys jumystaryna bıýdjetten 1,5 mıllıard teńge qarjy bólingen. Bul - óńirde ashylyp otyrǵan tuńǵysh ІT mektep-lıtseı.

 

Halyqaralyq deńgeıdegi shańǵy bazasy

ýche qalasynda shańǵy sportyna arnalǵan Respýblıkalyq jańa bazanyń ashylýy ótti. Jańa trassanyń múmkindikterin halyqaralyq FIS týrnırine qatysqan shańǵyshylar alǵashqy bolyp baıqap kórdi. Elimizdiń 10 oblysynan jáne Ýkraına, Reseı men Belarýs Respýblıkalarynan kelgen 100-ge jýyq sportshy baqtaryn synady. Jarystar shańǵy sportynyń 6 túri boıynsha ótti.

 

Kórermen kóńilinen shyqqan «Birjan-Sara» 

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar

«Býrabaı» Ulttyq saıabaǵyndaǵy Abylaı han alańynda ulttyq klassıka jaýhary - Muqan Tólebaevtyń «Birjan-Sara» operasy qoıyldy. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev arnaıy kelip tamashalaǵan qoıylym aqmolalyq kórermenderdiń kóńilinen shyqty.

Open Air formatynda qoıylǵan lırıkalyq-dramalyq shyǵarmada aqyn, ənshi-kompozıtor Birjan sal men daryndy aıtysker aqyn Saranyń aıtysy týraly shynaıy oqıǵa baıandaldy. Tórt bólimnen turatyn Birjan men Sara operasy kórermenderdi birden baýrap aldy. Tyńdaýshylaryn eleń etkizer sezim kúshimen, lırızmimen, mýzyka tiliniń dástúrli áýendiligimen, dınamıkalyǵymen, eki ánshiniń jeke bastaryndaǵy tragedııany áleýmettik-tarıhı qubylys pen tartys deńgeıine kótere bilgen dramalyq sıýjettegi jeke aıtylatyn arııalar men arıozalar, bı kórinisteri, qosyla ándetetin dýetterdiń árqaısysyn kórermender zor qoshemetpen qabyldady.

 

«Oqjetpes» FK Premer-Lıgaǵa joldama aldy

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar 

Qazaqstan chempıonatynyń birinshi tobynda óner kórsetetin Kókshetaýdyń «Oqjetpesi» 31-inshi týrda Shymkentte jergilikti «Qyran» komandasymen 3:3 esebimen teń oınaǵannan keıin 68 upaı jınap, birinshiliktiń aıaqtalýyna eki týr qalǵanda Premer-Lıgaǵa beriletin joldamany jeńip aldy.  Bul - kókshelik fýtbolshylardyń óz tarıhynda Premer-Lıgadan bes ret shyǵyp qalyp, bes ret qaıta oralýy. Bul árıne, jankúıer retinde osy joly jyldam oralǵanyna qýanamyz.

 

«Abylaı hannyń qara joly» ekspedıtsııasy

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar  

 «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy sheńberinde aǵymdaǵy jyly qyrkúıektiń 17-si kúni Býrabaıdaǵy Abylaı han alańynan saparǵa shyqqan «Abylaı hannyń qara joly» ekspedıtsııasy 4300  shaqyrym «Kókshetaý-Aqmola-Ulytaý-Túrkistan» kerýen jolymen júrip ótip, Kókshetaýda máresine jetti.

Belgili ólketanýshy jəne qoǵam qaıratkeri Murat qajy Ydyrysuly bastaǵan ekspedıtsııa múshelerin kókshetaýlyqtar qalaǵa kireberis qaqpanyń aldynda shashý shashyp, sán-saltanatpen  qarsy aldy.

 

Alǵash ret óńirlik jármeńke-kórme ótkizildi

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy mańyzdy oqıǵalar 

Tuńǵysh ret «Qazaqstannyń úzdik taýary» baıqaýy sheńberinde «Aqmola ónimderi» óńirlik taýar óndirýshilerdiń jármeńke-kórmesi ótti.

Aǵymdaǵy jyldyń 28 shildesinde Aqmola oblysy kásipkerler palatasynyń uıymdastyrýymen ótken jármeńke-kórmege oblystyń ár óńirindegi 100-ge jýyq taýar óndirýshi qatysty. Olardyń arasynda «Qazaqstan Agro Innovatsııalyq Korporatsııasy» JShS, «Kókshetaý sút zaýyty» JShS, «CAPITAL PROJECTS LTD» JShS, «QazOrman kompanııasy» JShS, «Aurora Garden Group» JShS, «AZAM-KC» JShS jáne «Ijevskıı» óndiristik kooperatıvi sııaqty taýar óndirýshiler bar.

Jármeńke kezinde qatysýshylar men qonaqtarǵa et, sút, un, kondıterlik ónimder men sándik qoldanbaly óner týyndylary tárizdi óńirde shyǵarylatyn otandyq ónimder jeńildetilgen baǵamen satyldy.

 

 

 

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Aqmola oblysy, Jyl qorytyndysy,
Bólisińiz:

Avtor:

Aslan Ospanov

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT