Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy 10 aıtýly oqıǵa

2017 jylǵy 22 jeltoqsan 09:01 1064
Bólisińiz:
Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy 10 aıtýly oqıǵa

KÓKShETAÝ. QazAqparat - Astanalyq óńir Aqmola oblysy úshin ótip bara jatqan 2017 jyl tabysty boldy. Tabys tasqynyn eseleýde oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna óńir dıqandarynyń qosqan úlesi eleýli bolyp otyr. QazAqparat Aqmola oblysynda bolǵan bıylǵy 10 aıtýly oqıǵasyn tizbekteıdi.

Nan bolsa, án de bolady

Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynan málim etkendeı, jaýapty naýqandy Birjan sal (Eńbekshilder), Jarqaıyń jáne Aqkól aýdandarynyń dıqandary qarqyndy ótkizdi. Oblys boıynsha 4,3 mıllıon gektar alqaptan 5,1 mıllıon tonnadan astam astyq jınap alyndy. Oblys boıynsha gektar berekesi ortasha 11,8 tsentnerden aınaldy. Al Zerendi jáne Sandyqtaý aýdandarynda bul kórsetkish 17 tsentnerge jetti. Sonymen qatar, keler jylǵa qajetti 522,8 myń tonna tuqym qory jasaldy. Naýqandy ýaqytyly ári jaqsy kórsetkishpen aıaqtaýǵa Sandyqtaý aýdanynyń «Svobodnyı» seriktestigi, Esil aýdanynyń «Zarechnyı» seriktestigi, Jaqsy aýdanynyń «Trýd» seriktestigi, Arshaly aýdanynyń «Ijevskıı» óndiristik kooperatıvi, Astrahan aýdanynyń «Fermer-2002» seriktestigi syndy sharýashylyqtar óz úlesterin qosqanyn aıta ketken lázim.

Asyl tuqymdy mal basy kóbeıýde

Aǵymdaǵy jyldyń basynda Aqkó­l aýdanynda asyl tuqy­mdy mal sharýashylyǵy (­reprodýktorlar) jelis­in qurý baǵytynda qol­ǵa alynǵan «SC Food» JShS tolyq qýatyna shyq­ty. Bul mal sharýashy­lyǵy kesheni 2011 jyldy­ń sońynda qurylyp, óz­iniń jumysyn «Іri qar­a mal etiniń eksportt­yq áleýetin damytý» j­obasynyń sheńberinde j­úzege asyryp keledi. ­Bul Azat aýylynda orn­alasqan 2400 basqa ar­nalǵan reprodýktor. Qazirgi kezde munda 2400 iri qarany baǵýda. Sharýashylyq­tyń 50 myń gektarǵa j­ýyq jeri bar. Onyń 33­ gektary shabyndyq ta, qalǵany­ mal jaıylymy.

«Aberdın Angýs» tuqym­dy asyl tuqymdy maldy­ń birinshi legi osydan­ 5-6 jyl buryn (1000 ­bas) AQSh jáne Avstral­ııadan ákelindi. Osy kúni bul maldar ­Arqany jersin­ip úlgerdi. Sharýashylyq jy­l saıyn ortasha alǵand­a 100 bas asyl tuqymd­y iri qara maldy Aqmo­la, Soltústik Qazaqst­an, Qostanaı jəne Qar­aǵandy oblystaryndaǵy­ sharýashylyqtarǵa tiri­deı satýda. JShS ba­s dırektory Maqsut B­aqtybaev atap ótkende­ı: «Búgingi kúni elim­izde «angýs» tuqymyn ósiretin sanaýly sharý­ashylyq qana bar. Bizd­iń maqsatymyz - olardyń­ sanyn arttyrý. Sebeb­i «angýs» tuqymy  sol­tústik klımatqa beıim­, ósimtal. Ári onyń e­ti álemdik naryqta jo­ǵary suranysqa ıe». Sonymen qatar, sharýash­ylyq menshigindegi iri­ qaraǵa qajetti bir jarym jyldyq jemshóp qo­ry jetkilikti mólsherd­e ázirlengen. Búginde­ mal kútimimen 50-ge ­jýyq adam aınalysady.­ Olardyń barlyǵy derl­ik jergilikti turǵynd­ar.

Aqmolanyń tarıhı jerleri «Qazaqstannyń kıeli geografııasy» kartasyna endi

Tarıhı eskertkishterdi qorǵaý ortalyǵynyń dırektory Qýanysh Shaqshaqovtyń aıtýynsha, respýblıkalyq kıeli oryndar kartasyna Aqmola oblysynan on nysan engen. Olardyń qatarynda Ereımentaý aýdanynyń aýmaǵynda ornalasqan Qumaı eskertkishter kesheni, Bytyǵaı kesenesi, Býrabaı aýdanyndaǵy Abylaı han alańy men keshenge kiretin tarıhı oryndar, ańyz áńgimelerge negiz bolǵan Oqjetpes shyńy, Tselınograd aýdanyndaǵy Qabanbaı batyr kesenesi, Jaqsy aýdanynyń aýmaǵyndaǵy Baýbek batyr mazary sııaqty oryndar bar.

Taǵaıyndaýlar

Aqmola oblysy úshin bıylǵy jyly taǵaıyndaýlarǵa tolyq boldy. Aldymen, 2017 jyldyń 14 naýryzynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń ókimimen Málik Myrzalın oblys ákimi qyzmetine taǵaıyndady. Málik Keńesbaıuly Myrzalın 1971 jyly 31 qazanda Aqtóbe qalasynda dúnıege kelgen. 1996 jyly Máskeý qalasyndaǵy Memlekettik halyqaralyq qatynastar ınstıtýtyn bitirgen. Málik Myrzalınniń óńirge ákim bolyp kelýinen óńirde áleýmettik-óndiristik salada oń ózgerister baıqala bastady. Keıin oblys ákimi óziniń orynbasarlary etip Oljas Abaıuly Bektenovty, Vasılıı Leonıdovıch Krylovty, Aına Ermekqyzy Mysyrálimovany, Asqarbek Sezbekuly Úısimbaevty jáne oblys ákimi apparaty basshysy Qanat Beıbituly Shókenevti taǵaıyndady. Sonymen qatar, Esil, Jarqaıyń, Atbasar, Astarhan, Býrabaı, Zerendi aýdandarynyń da ákimderi men oblystyq densaýlyq, bilim, tilderdi damytý, ishki saıasat, kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmalary men jergilikti polıtsııa qyzmetiniń basshylary da aýysty.

Akademık Qanysh Sátbaevtyń eskertkishi


Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy 10 aıtýly oqıǵa 

Stepnogor qalasynda qazaq halqynyń birtýar uly, ǵalym, Qazaq KSR Ǵylym akademııasyn uıymdastyrýshy jáne onyń tuńǵysh prezıdenti, Qazaq KSR akademııasynyń akademıgi, Keńes Odaǵynyń jáne Qazaqstannyń metallogenııa mektebiniń negizin qalaýshy, qazaqtan shyqqan tuńǵysh akademık Qanysh Sátbaevtyń qurmetine eskertkish ornatyldy.

Vokzal mańyndaǵy alańǵa ornatylǵan eskertkish qala kelbetin ashyp tur. Músinniń bıiktigi - 3,6, al postamentpen birge - 7 metr. Qanysh Sátbaevtyń eskertkishi aınalasyndaǵy bezendirilgen, abattandyrylǵan demalys orny qala turǵyndary men qonaqtarynyń súıikti ornyna aınalatynyna kámil senýge bolady. Eskertkishtiń avtory tanymal sýretshi, Qazaqstan sýretshiler odaǵynyń múshesi - Azat Baıarlın.  Eskertkishti QR Halyq Qaharmany Toqtar Áýbákirov jəne ǵalymnyń nemeresi Álıma Qaınekeıqyzy Jarmaǵanbetova ashty.

Býrabaıda tuńǵysh ret «Qansonar» halyqaralyq týrnıri uıymdastyryldy


Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy 10 aıtýly oqıǵa 

Táýelsizdik merekesi jəne ataqty qusbegi Másip Batyrhanulynyń qurmetine uıymdastyrylǵan halyqaralyq týrnırge Qazaqstan, Qytaı, Qyrǵyzstan, Mońǵolııa, Vengrııa jáne Reseıden kelgen saıatshylar qatysty. Jarys barysynda 41 búrkit, 4 qarshyǵa jəne 4 suńqar qusynyń eptiligi men alǵyrlyǵy synǵa tústi.

Týrnırdiń ashylýyna Aqmola oblysy ákiminiń orynbasary Aına Mysyrəlimova, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Monǵolııa memleketiniń Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Lývsan Battýlga, Vengrııa Respýblıkasynyń Tótenshe jəne Ókiletti Elshisiniń orynbasary Shando Dorogı jəne elimizdiń ulttyq sport túrleri boıynsha respýblıkalyq qaýymdastyqtyń ókilderi qatysty. Bas júldege Aqmola oblysy əkimdigi atynan temir tulpar tigildi. Oǵan qosa, QR ulttyq sport túrleri boıynsha respýblıkalyq qaýymdastyq tarapynan 2 mıllıon teńge qarjy bólindi.


Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy 10 aıtýly oqıǵa 

Nátıjesinde, bas júlde - avtokólikti Aqmola oblysynyń Eńbekshilder aýdanynan kelgen saıatshy Qanat Shúlenbaev jeńip aldy. Halyqaralyq dodanyń ózge de júldegerleri syı-sııapattarǵa ıe boldy.

Aqmola oblystyq «Arqa ajary» gazetine 100 jyl toldy


Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy 10 aıtýly oqıǵa 

Osyǵan oraı Kókshetaý qalasynda halqymyzdyń uly aqyny ári kórnekti qoǵam jáne memleket qaıratkeri Səken Seıfýllın negizin qalaǵan Aqmola oblystyq «Arqa ajary» gazetiniń 100 jyldyǵyna oraı «Tirshiliktiń úzilmeıtin ǵumyry «Arqa ajary»-100» atty saltanatty shara ótkizildi. Aımaq basshysy Málik Myrzalınniń qatysýymen ótken sharaǵa «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary Erbolat Qamenov, Sáken Seıfýllın mýzeıiniń dırektory, aqyn, QR Memlekettik syılyǵynyń jáne «Alash» syılyǵynyń laýreaty Nesipbek Aıtuly, QR Parlamenti Májilisiniń besinshi shaqyrylymnyń depýtaty, jýrnalıst, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Aldan Smaıyl, Memleket tarıhy ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, professor Amangeldi Smaıylov, «Jetisý» gazetiniń bas redaktory Ámire Aryndar shaqyryldy.

Sonymen qatar, «Arqa ajary» gazeti redaktsııasy ǵımaratynyń syrtyna osy gazettiń negizin qalaǵan qazaqtyń ataqty aqyny, memlekettik qaıratkeri Səken Seıfýllınniń qurmetine memorıaldyq taqta ashyldy.

 Eńbekshilder aýdanynyń ataýy Birjan sal bolyp ózgertildi

«Aqmola oblysynyń Eńbekshilder aýdanyn qaıta ataý týraly «Qazaqstan Respýblıkasynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysy týraly» 1993 jylǵy 8 jeltoqsandaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń 9-babyna sáıkes QAÝLY ETEMІN: 1. Aqmola oblysynyń Eńbekshilder aýdany Birjan sal aýdany bolyp qaıta atalsyn. 2. Osy Jarlyq alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen bastap qoldanysqa engiziledi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaev Astana, Aqorda, 2017 jylǵy 13 jeltoqsan № 605», dep kórsetilgen Elbasy Jarlyǵynda.

Birjan sal 1834 jyly osy Eńbekshilder aýdany aýmaǵynda dúnıege kelip, keıin 63 jasynda týǵan jerinde qaıtys bolǵan. Birjan sal qazaqtyń dástúrli ánshilik ónerin, halyq mýzykasyn jańa beleske kóterip, óz án-óleńderimen tolyqtyrǵan iri tulǵa.

Tuńǵysh ret naýbaıhanashylar ózara saıysty


Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy 10 aıtýly oqıǵa 

«World Skills Kazakhstan-2017» ataýymen Atbasardaǵy №11 Agrotehnıkalyq kolledjinde tuńǵysh ret uıymdastyrylǵan jarysqa oblystaǵy 7 kolledjdiń stýdentteri qatysty. Jeńimpazdar qamyr ıleý, maıqospa toqash pisirý, nan, krýassandar pisirý boıynsha anyqtaldy.


Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy 10 aıtýly oqıǵa 

Məskeý baǵytyndaǵy əýe reısi qaıta jańǵyrtyldy


Jyl qorytyndysy: Aqmola oblysyndaǵy 10 aıtýly oqıǵa 

2017 jyldyń mamyr aıynan bastap Kókshetaýǵa Máskeýden ushaqtar qatynaı bastady. Alǵashqy reısti qala ákimi Ermek Marjyqpaev, oblystyq týrızm basqarmasynyń basshysy Shynarbek Batyrxanov, áýejaı ákimshiligi men jýrnalıster qarsy alǵan bolatyn. Alǵashqy reıspen Máskeýden 25 jolaýshy ushyp keldi. Ushý uzaqtyǵy 3-3,5 saǵatty quraıdy. Bılettiń quny 50 myń teńgeden astam.

Sonymen qatar, qazirgi kezde Kókshetaý əýejaıy arqyly Aqtaý-Kókshetaý-Aqtaý, Almaty-Kókshetaý-Almaty baǵyttarynda aptasyna eki ret ishki áýe reısteri qatynaıdy. Oǵan qosa, aǵymdaǵy jyldyń 5 mamyrynan bastap Shymkent-Kókshetaý-Shymkent əýe baǵyty qalpyna keltirildi. Bul reıster aptanyń juma jəne jeksenbi kúnderi SKAT əýe kompanııasynyń CRJ-200 əýe kemelerimen júzege asyrylady. Al Máskeý baǵytyndaǵy áýe reısi Kókshetaý halyqaralyq əýe jaıy arqyly ər jeksenbi saıyn «Avıakompanııa S7» əýe kompanııasynyń Airbus A320 jaıly ushaqtarymen Reseı astanasy «Domodedovo» əýejaıyna tikeleı qatynaıdy.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Jyl qorytyndysy, Aqmola oblysy,
Bólisińiz:

Avtor:

Aslan Ospanov

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT