Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Shańsorǵysh robot tyńshy bolyp shyǵýy múmkin - Álemdik baspasózge sholý

2019 jylǵy 23 maýsym 11:56 1733
Bólisińiz:
Shańsorǵysh robot tyńshy bolyp shyǵýy múmkin - Álemdik baspasózge sholý

  «QazAqparat» HAA ádettegideı oqyrman nazaryna álemdik aqparat kózderine sholýyn usynady.

Adamdar júz myń jyl buryn da tamaq pisire alǵan - Journal of Human Evolution

Shańsorǵysh robot tyńshy bolyp shyǵýy múmkin - Álemdik baspasózge sholý 

Kembrıdj ýnıversıtetiniń ǵalymdary 120 myń jyl buryn ómir súrgen ejelgi adamdardyń súıekteri tabylǵan jerdi zertteı kele túınek qaldyqtaryn tapty. Zertteý týraly maqala Journal of Human Evolution jýrnalynda jarııalandy.

«Adamnyń mı kólemi as qorytý júıesine baılanysty bolatyny týraly gıpoteza bar. ıAǵnı, as qorytý júıesi daıyn tamaq barda energııany únemdeıdi. Zertteý avtory Sıntııa Larbıdiń aıtýynsha, arheologtar tapqan qýyrylǵan túınekter adam damýynyń tarıhy týraly kóp aqparat bere alady. Bul ádis admdarǵa kóship qoný kezinde azyq bolǵan jáne aǵzaǵa qajetti aqýyzdardy bergen», dep jazady avtor.

 Zertteýshiler Ońtústik Afrıka jerindegi Klases ózeniniń jaǵasyndaǵy úńgirlerdi zerttegen.

«Úńgirlerde taspen birge ot qaldyqtary tabyldy. Sol jerde ǵalymdar qýyrylǵan túınekter tapqan. Bular aǵzaǵa tez sińetin glıýkoza kózi bolǵan. Al glıýkoza energııany arttyratyny belgili. Bul dıeta adam evolıýtsııasynyń damýyna áser etýi múmkin», dep jazady avtor.

Joǵalǵan ámııandar únemi ıesine qaıtarylady - Science

Shańsorǵysh robot tyńshy bolyp shyǵýy múmkin - Álemdik baspasózge sholý 

Búkil álem boıynsha joǵalǵan ámııandar únemi ıelerine qaıtarylady. Ásirese, ishinde aqsha kóp bolǵan saıyn onyń ıesine qaıtarylýy jıirek bolady. Science jýrnalynda jarııalanǵan zertteý nátıjelerinde osylaı delingen.

«Mıchıgan ýnıversıtetiniń ǵalymdary 40 memlekettegi 355 qalany zerttegen. Zertteý avtorlary turǵyndardyń azamattyq adaldyǵyn teksergisi kelgen. Zertteýshilerdiń kómekshileri ámııandaryn ádeıi joǵaltyp alǵan. Nátıjesinde 17303 «joǵalǵan» ámııan keri qaıtarylǵan. Ámııan ishinde úsh vızıtka, páter kilti men azyq túlik tizimi, aqsha bolǵan. Joǵalǵan ámındar vızıtkadaǵy mekenjaıǵa qaıtarylǵan», dep jazady avtor.

Onyń aıtýynsha, aqshasy bar ámııandardyń 51% aqsha salynbaǵan ámııandardyń 40% keri qaıtarylǵan.

Jastardyń kóbi saıahattaǵysy keledi - Focus

Shańsorǵysh robot tyńshy bolyp shyǵýy múmkin - Álemdik baspasózge sholý 

«Qazirgi jastar basymdyq beretin dúnıeler olardyń ata-analarynan múldem ózgeshe. Jańa zertteý nátıjeleri kórsetkendeı, jastardyń kóbi ómirlik josparda saıahat pen mansapty birinshi orynǵa qoıatyn bolǵan», dep jazady Focus basylymy.

«Ǵalymdardń zertteýine qatysqan adamdardyń 77% olardyń ómirlik maqsaty álemdi aralaý ekenin aıtqan. Sonymen qatar olardyń 72%  ýaqyttaryn jumysqa arnaıtynyn atap ótken. Bir ókinishtisi, zertteýge qatysqan jastardyń jartysy balaly bolý nemese otbasyn qurý sekildi dúnıelerdi keıinge ysyryp qoıǵan», dep jazady avtor.

Shańsorǵysh robot tyńshy bolyp shyǵýy múmkin - Frankfurter Rundschau

Shańsorǵysh robot tyńshy bolyp shyǵýy múmkin - Álemdik baspasózge sholý 

«Búgingi tańda «aqyldy» kómekshilerge júginetin adamdar sany artty. Onyń ishinde sharýashylyqta kamerasy, mıkrofony men ınterneti bar tehnıkalardy paıdalaný keń beleń aldy. Al mundaı tehnologııanyń qaýpi týraly oılanyp jatqan jan joq», dep jazady nemistiń Frankfurter Rundschau basylymy.

Avtordyń jazýynsha, Darmshtadt tehıkalyq ýnıversıtetiniń ǵalymdary shańsorǵysh robottardyń jumysynan kemshilik tapqan.

«Páter ishinde erkin qozǵalyp júre alatyn shańsorǵysh robottarda kamera men páter týraly aqparat jınaıtyn qosymsha datchıkter bar. Qaýipsizdik júıesinde ǵalymdar anyqtaǵan kemshilik qaskúnemderge robotty basqarýǵa alýǵa múmkindik bere alady. Qaskúnemder alysta otyryp ta páter týraly bar málimetti bilip ala alady», deıdi professor Ahmad-Reza Sadegı.

Onyń aıtýynsha, jaqynda ǵalymdar fıtnes bilezikterden de osyǵan uqsas kemshilikter tapqan. Al fıtnes bilezikter adamnyń densaýlyǵy týraly tolyq aqparat jınaıtyndyqtan, bul óte qaýipti bolýy múmkin.

«Ǵalymdardyń aıtýynsha, AQSh pen Eýropa qurylǵylary qaýipsizdik talaptaryna saı keledi. Al qytaı ónimderi kóbine talaptarǵa saı emes. Tipti, qytaıda qaýipsizdikke ınvestıtsııa az salynady. Jalpy ǵalymdar úıde aqyldy tehnıkany kóp paıdalanbaýǵa keńes beredi», dep jazady basylym.

Facebook krıptovalıýtasy rasymen tıimdi bola ma? - VVS

Shańsorǵysh robot tyńshy bolyp shyǵýy múmkin - Álemdik baspasózge sholý 

«Sońǵy on eki aıda Feısbýktiń Kalıfornııadaǵy keńsesinde bir top maman toptasyp jumys istedi. Olardyń ne istegeni osy aptada belgili boldy», dep jazady VVS basylymy.

Avtordyń aıtýynsha, osy aptada Feısbýk ınternetti jahandyq valıýtaǵa aınalatyn Libra atty krıptovalıýtany tanystyrdy.

«Feısbýk ókilderi bul krıptovalıýta aqsha aýdarymy men tólem jasaýdy ońaılatyp, arzandata túsetinin aıtty. Degenmen, valıýtany kim qaýipsiz etip, bıtkoındarǵa erip ketpeıinine kim kepil bolady? Alaıaqtardyń quralyna aınalmasyna kim kepil? Mine, tanystyrylym barysynda osy suraqtarǵa mardymdy jaýap ala almadyq», deıdi avtor.

«Sarapshylar jahandyq tólem júıesine ınnovatsııa kerek ekenin moıyndaıdy. Biraq Feısbýk qarjy áleminde tutynýshylardy qorǵaý, naryqtyń tutastyǵy sekildi dúnıeler bar ekenin de eskerýi kerek. Feısbýk álemde 1,7 mıllıard adamnyń bank esepshoty joq ekenin jáne olar týystaryna aqsha jibere almaı qınalatynyn aıtty. Bul problemany kóptegen tehnologııalyq kompanııalar sheshýge tyrysýda. Feısbýk ol úshin blokcheın tehnologııasn paıdalanýdy jón kórdi. Degenmen, jaǵdaı qalaı bolatynyn ýaqyt kórsetedi», dep jazady basylym.

 

 

 

 

 

 

 

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qoǵam, BAQ,
Bólisińiz:

Avtor:

Aıkúmis Bolatbek

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT