Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

NASA týrısterge arnalǵan ǵarysh stansasyn ashady - Álemdik baspasózge sholý

2019 jylǵy 8 maýsym 16:06 1333
Bólisińiz:
NASA týrısterge arnalǵan ǵarysh stansasyn ashady - Álemdik baspasózge sholý

 NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı oqyrman nazaryna álemdik aqparat kózderine sholýyn usynady.

«Tótenshe týrızm» qorshaǵan ortaǵa keri áser etedi - The Atlantic

NASA týrısterge arnalǵan ǵarysh stansasyn ashady - Álemdik baspasózge sholý 

Búgingi tańda «tótenshe týrızm» fenomeni keń tarap, el aralaǵysy keletinder qatary kúrt artty. The Atlantic basylymynyń jazýynsha, týrıster sanynyń shekten shyǵýy qorshaǵan ortaǵa keri áser etip, jergilikti turǵyndardy kedeılikke ıtermeleıdi jáne olardyń eńbekaqysyn qunsyzdandyrady.

«Mamyr aıynyń sońynda Lývr jabylyp qaldy. Mýzeı qyzmetkerleri Mona Lıza zalynyń lyq toly bolatynyn jáne adamdardy basqarý múmkin bolmaı ketetinin aıtyp, narazylyq sharasy retinde jumysqa shyqpady. Al álemniń ekinshi túkpirinde, Everest shyńyna shyǵyp jatqan kóptegen alpınıster sýreti áleýmettik jelide keń tarap ketti. Dál sol jerde ondaǵan adam qaza taýyp, oǵan basty sebep adamdar sanynyń kóp bolýy ekeni aıtyldy», dep jazady basylym. Avtordyń aıtýynsha, Ispanııadaǵy Maıorka aralynyń turǵyndary týrısterge qarsy qozǵalys bastaǵan. Barselona, Venetsııa, Reıkıavık pen Dýbrovnık te týrısterge lyq toly.

«Bul fenomen tótenshe týrızm dep atalady. Makroekonomıkalyq faktorlar men bıznes tendentsııalardyń áserinen tanymal jerlerde týrıster sany kún sanap artyp jatyr. Bul óz kezeginde qorshaǵan ortaǵa keri áser etedi jáne jergilikti halyqty kedeılendiredi. Jergilikti halyq týrısterge burynnan qabaq shytyp júredi. Týrıster leginiń artýy makroekonomıkalyq kórsetkishterdiń artýynda jatyr. Sońǵy birneshe jylda orta tapqa jatatyn on mıllıondaǵan adam saıahattaýǵa múmkindik aldy. Mysaly, 2000 jyly Qytaıdan jylya 10,5 mıllıon adam saıahattasa, 2018 jyly saıahattaýǵa 156 mıllıon adam shyǵypty», dep jazady basylym. Avtordyń aıtýynsha, búkil álem boıynsha  1960 jyly jylyna 70 mıllıon adam saıahattasa, bltr bul kórsetkish 1,4 mıllıardqa jetken.

«Jergilikti halyq týrısterge narazy. Olardyń aıtýynsha, týrısterdiń uzyn sonar kezegi, tártipsizdigi men selfı jasaý áreketteri olardyń kúndelikti ómirine keri áser etedi. Degenmen, týrızm mádenıetaralyq baılanys, ınvestıtsııa, jahandyq baılanys pen demokratııalanǵan saıahat sekildi múmkindikter týǵyzady. ıAǵnı, «tótenshe týrızmniń» de jaqsy jaqtary bar», dep jazady avtor.


Sibir ómir súrýge yńǵaıly bola bastaıdy - Newsweek

NASA týrısterge arnalǵan ǵarysh stansasyn ashady - Álemdik baspasózge sholý 

Reseı men Amerıka ǵalymdary Sibirdegi klımat ózgerýin zertteı kele, jahandyq jylyný áserinen Sibir jeri adam ómirine yńǵaıly bola bastaıtynyn anyqtady, dep jazady Newsweek basylymy.

«Jahandyq jylyný qazirgi jyldamdyqpen jalǵasa beretin bolsa, 2080 jylǵa qaraı Sibir landshafty ómir súrýge yńǵaıly bolady. Bul týraly Krasnoıar federaldy zertteý ortalyǵy men AQ aeroǵarysh zertteý ulttyq ınstıtýtynyń ǵalymdary anyqtady. Reseıdiń Azııa bóligindegi bul jer shamamen 13 mln sharshy kılometrdi alyp jatyr. Bul jerde halyqtyń 27%y ómir súredi. Sibirdiń kóp bóliginde únemi aıaq turady. Ke jerlerinde topyraq birneshe myńjyldyq boıy qatyp jatyr. Eger jahandyq temperatýra artatyn bolsa, bul jer adam ómirine yńǵaıly bolyp, tipti, aýyl sharýashylyǵyn júrgizýge de múmkindik beretin bolady», dep jazady basylym. Avtordyń aıtýynsha, ǵalymdar zertteýi Environment Research Letters jýrnalynda jarııalanǵan.

«Ǵalymdardyń jazýynsha, klımattyń ózgerýi saldarynan 2080 jyly aıaz kórsetkishi 65%dan 40%ǵa tómendeıdi. Tipti, qazirgi jyldamdyq saqtalǵan ýaqyttyń ózinde jahandyq jylyný nátıjesinde Sibir adam turýǵa yńǵaılylyq jaǵynan qazirgi jaǵdaıdan bes ese kóp múmkindik alady», dep jazady avtor.


Qara qurdymǵa qulasa ne bolady? - Forbes

NASA týrısterge arnalǵan ǵarysh stansasyn ashady - Álemdik baspasózge sholý 

«Jer shary keri áser ete alatyn sumdyq jaǵdaılar jeterlik. Mysaly, ǵaryshta dem almaı tursa, adamnyń ókpesi jarylyp ketedi. Al eger búkil aýany lezde jutatyn bolsańyz, birneshe sekýndtan soń esten tanasyz. Jer sharynyń keı jerinde adam muzǵa aınalsa, keı jerde ystyqtan atomdar plazmaǵa aınalyp ketýi múmkin. Al adam qara qurdymǵa ketse ne bolatynyn elestetip kórdińiz be?», dep jazady Forbes basylymy. Avtor aınalyp turǵan qara qurdymǵa túskende ne bolady degen suraqqa jaýap izdep kórgen.

NASA týrısterge arnalǵan ǵarysh stansasyn ashady - Álemdik baspasózge sholý 
NASA týrısterge arnalǵan ǵarysh stansasyn ashady - Álemdik baspasózge sholý 

«Árıne, bul jaǵdaıǵa kýá bola almaımyz, biraq eseptep kórýge bolady. Bul suraqqa ǵylym jaýap bere alady. Qara qurdymǵa ketip bara jatqan obekt az jyldamdyqta alystaı bastaıdy. Ol óziniń túsin saqtaı otyryp, birtindep jyldamdyǵyn arttyra beredi. Odan keıin obekt qaıta báseńdep, óship qalady, kózden tasa bolady. Odan soń túsi qyzyldana bastaıdy. Al qara qurdymǵa ketip bara jatqan obektige alystan qaraǵanda obektiniń qulaý orny kóringendeı bolady. Qara qurdymǵa ketip bara jatqan obekt jerdi tegis taqta kúıinde kóredi», dep jazady avtor.


Eńbekaqydaǵy genderlik qarama-qaıshylyq dekretke baılanysty emes - Le Temps

NASA týrısterge arnalǵan ǵarysh stansasyn ashady - Álemdik baspasózge sholý 

Lozanna ýnıversıtetiniń áleýmettik ǵylymdar ınstıtýtynyń professory Danıel Esh Shveıtsarııanyń Le Temps basylymynda jarııalaǵan maqalasynda erler men áıelder eńbekaqysyndaǵy aıyrmashylyqtyń kóp emes ekenin jáne oǵan dekrettiń áseri joq ekenin jazypty.

«Statıstıkalyq derekterge sensek, áıelderdiń jalaqysy erlerge qaraǵanda 20%ǵa az. Bul aıyrmashylyqtyń úshten biri biliktilik pen mamandyqqa baılanysty týyndaǵan. ıAǵnı, kópshilik oılaıtyndaı, erler men áıelder jalaqysynyń ártúrli bolýy jumys berýshilerdiń dıskrımınatsııasy emes», dep jazady avtor.

Onyń aıtýynsha, ǵalymdar 30 jasqa deıingi adamdardyń qatysýymen zertteý júrgizgen.


NASA týrısterge arnalǵan halyqaralyq ǵarysh stansasyn ashady - VVS

NASA týrısterge arnalǵan ǵarysh stansasyn ashady - Álemdik baspasózge sholý 

NASA 2020 jyldan bastap týrısterge Halyqaralyq ǵarysh stansasyna kirýge ruqsat bermek. Mundaı múmkindik úshin týrıster bir tún úshin 35 000 AQSh dollaryn tóleıtin bolady, dep jazady VVS basylymy.

«Amerıkalyq ǵarysh agenttigi týrızmge jáne basqa da iskerlik kásipke arnap stasa ashatynyn habarlady. Agenttik dırektorynyń orynbasary Robın Geıtstiń aıtýynsha, astronavtar jylyna eki ret qysqa mıssııa júrgizetin bolady. NASA ókiliniń málimentinshe, jeke astronavtarǵa Halyqaralyq ǵarysh agenttigine otyz kúnge deıin saıahattaýǵa múmkindik berilmek», dep jazady basylym. Avtordyń aıtýynsha, buǵan deıin NASA kommertsııalyq áreketterge baryp, mundaı múmkindik bergen emes.

«NASA ókilderiniń habarlaýynsha, jekemenshik kommertsııalyq uıymdar agenttik alaǵynan ushatyn ekıpaj quramy men medıtsınalyq talaptarǵa tolyǵymen jaýap beretin bolady. NASA SpaceX pen Boeing kompanııalaryn jaldap, olarǵa Starliner ǵarysh kemesin qurastyrýdy tapsyrdy. Bul kompanııalar kez kelgen ǵaryshkerden NASAdan alatyn tólemdi, ıaǵnı, bir ushý múmkindigine 60 mıllıon dollar alýǵa quqyly», dep jazady avtor.

Aıta ketý kerek, buǵan deıin NASA ǵarysh stansasyn kez kelgen kommertsııalyq maqsatta paıdalanýǵa jáne ǵaryshkerlerge kommertsııalyq zertteýlerge qaysýǵa tyıym salǵan bolatyn.

 

 

 

 

 

 

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Ǵarysh, Álem, Týrızm,
Bólisińiz:

Avtor:

Aıkúmis Bolatbek

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT