Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Mereke me, keleke me? - Óńirlik baspasózge sholý

2019 jylǵy 12 mamyr 16:10 2153
Bólisińiz:
Mereke me, keleke me? -  Óńirlik baspasózge sholý

  ASTANA. QazAqparat - Ótken aptada Qazaqstannyń óńirlik merzimdi baspasózi qandaı máselelerdi kóterdi? Ádettegideı «QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna elimizdiń aımaqtarynda jaryq kóretin merzimdi baspasózge sholý usynady.

Bıler keńesi ulttyq qundylyqqa aınalsa ıgi - «Syr boıy» gazeti


Mereke me, keleke me? -  Óńirlik baspasózge sholý 

Syr óńirinde qurylǵan Bıler keńesi sotsyz tatýlasýdyń úzdik jobasy retinde tanyla bastaǵan syńaıly. Maqala da osy keńesti ulttyq qundylyqqa aınaldyrý turǵysynan jazylypty.

«Bir aýyz sózge toqtaıtyn qazaqtyń urpaǵy keıingi kezde sottasýǵa nege qumar? Bolmashynyń sebebimen arazdyq týa qalsa «sotqa beremin» deıtinder qatary nege kóp? Mundaıda kesimdi pikir aıtyp, daýlasqandy bitistiretin aýzy dýaly aqsaqaldyń aqyly jetispeı jatqany shyndyq. Demek, Bıler keńesi qoǵam suranysyna saı».

Oblystyq sot ta Bıler keńesiniń qoǵamdaǵy janjaldy azaıtyp, keıbir daý-damaıdy sotqa jetkizbeı sheshe alatyn qaýqaryn da moıyndaǵan eken. Bul rette maqalada halqymyzdyń dástúrli bıler ınstıtýtynyń  onyń ishinde tórelik, ara aǵaıyndyq aıtý mádenıetin qaıta túletý talpynysyna nazar aýdarylady. Osyǵan baılanysty sot ókilderi  bıler ınstıtýtyn qaıta jańǵyrtýdy qoldaıtyndyqtaryn jetkizipti.

«Árbir aýylda bedeli joǵary, halyq senimine ıe  abyroıly azamattar bar. Solarǵa arnaıy kýrstar oqyp, bı ataǵyn berýge bolady dep oılaımyz. Olar eshbir bıýrokratııasyz  keńesý arqyly, ortaq sheshimder qabyldap, sottardyń jumysyn jeńildetýge qolǵabys jasaıdy. Halyqtyń salt-sanasymen úılesken sheshim shyndyqqa jaqyn bolady», - degen pikir de aıtylypty.


Mereke me, keleke me? - «Qostanaı tańy» gazeti


Mereke me, keleke me? -  Óńirlik baspasózge sholý 

«Qostanaı tańy» gazetine oqyrmannyń nazy retinde maqala jarııalanǵan eken. Onda avtor Jeńis merekesin atap ótýdiń jyl saıynǵy kýási retinde birqatar máselege nazar aýdartady. «Biz osy merekeni qalaı toılap júrmiz. Soǵan alańdaımyn. Meni qynjyltatyny, ádemi bastalǵan merekeniń sońy soraqylyqqa ulasyp ketetini» dep jazady avtor.

Onyń jazýynsha, resmı sharalar aıaqtalysymen jurt saıabaqtyń shyrqyn ketiredi. Kóbi tegin úlestirilgen soldat botqasy men júz gramm ay sýǵa den qoıady.

«Álginde ǵana áspettep júrgen atasynyń portretin talǵa súıep qoıyp, jaıylǵan dastarqandy aınala jata-jastana jaıǵasyp, jeń túrip, jeńis úshin silteı simirip jatqan maıdanger urpaqtarynan kóz súrinedi. Sońynda aýyr shaıqastan shyqqan jaraly jaýyngerdeı birin-biri súırep-súıemeldep saıabaqtan shyǵyp bara jatady. Qulaǵan bótelke, bosaǵan staqan, tógilgen botqa, shashylǵan shashlyq, qańsyǵan qalbyr, synǵan qalampyrǵa tolyp saıabaq qalady. Sol saıabaqqa ata-anasyna erip áli esi kirmegen bala-shaǵa da barady. Úlkenderdiń úlgisi álgindeı bolsa, onyń jeteginde júrgen bala erteń kórgenin qaıtalamaı ma?!» dep jazady avtor.

Sóz barysynda avtor merekelerdi araqpen atap ótýdi tııatyn kez jetkenin, sonymen qatar qoǵamdyq oryndarda júrip-turýdyń zań normalary saqtalýy tıistigin alǵa tartady.

 

Adam ómiri oıynshyq bolyp bara jatqandaı... - «Dıdar» gazeti


Mereke me, keleke me? -  Óńirlik baspasózge sholý 

Sońǵy jyldary adam ólimi kóbeıip ketkenine «Dıdar» gazeti nazar aýdartady. Sonyń ishinde qandyqol qaraqshylardyń qasaqana qylmysynan qaza tabatyndar sany artqan. Osyǵan baılanysty maqalada Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy ahýalǵa kóz júgirtip, derekter alǵa tartylady. Málimetke qaraǵanda, otbasylyq kıkiljińderden bastalyp jatatyn aýyr qylmystar jóninen áıelder de qalys bermeıdi eken. Buǵan birqatar mysaldar da keltiriledi. Qoǵamdyq jerlerde de kisi óltirý faktileri kóp tirkele bastaǵan.

Maqalada kisi ólimine ákep soqtyrǵan birqatar oqıǵalar baıandalady. Olardyń basym bóligi ishimdik saldarynan oryn alǵan bolyp otyr.

«Oblys jurtshylyǵy Óskemenniń irgesindegi Sheshek asýynda qandyqol qylmyskerlerdiń qolynan mert bolǵan aǵaıyndy jigitterdiń, Kókpektide eshkimge zııanyn tıgizbeı óz kásibin júrgizip otyrǵan áke men balanyń qaraqshylar qolynan qaza tapqanyn, olardyń otbasy da túgel qyryla jazdaǵanyn áli umyta qoıǵan joq. Jaqynda ǵana gazetimizde kisi tasyp, kúndelikti nápaqasyn taýyp júrgen óńirdegi birqatar taksı júrgizýshileriniń qylmyskerlerdiń qolynan qalaı aıaýsyz qaza tapqany týraly jazyldy. Adamdar mardymsyz dúnıege, bolmashy eregeske bola birin-biri aıaýsyz óltirip jatyr. Janyń túrshigedi. Sonda adam ómiri oıynshyqqa aınalyp ketken be?»...

 

Neke nege buzylady? - «Zamana» gazeti


Mereke me, keleke me? -  Óńirlik baspasózge sholý 

Sońǵy jyldary ajyrasý kórsetkishi elimizde joǵarylap ketken. Osyǵan baılanysty birqatar mysaldardy alǵa tarta otyryp, «Zamana» gazeti másele kóteredi. Kim kináli degenge den qoıady.

«Qashanda áıeldi kináli qylǵanǵa qumarmyz. Bizdiń qoǵamda osyndaı bir jaqty kózqarastyń qalyptasqany qashan. Degenmen otbasynyń birligi men berekesine áıel ǵana emes, eri de jaýapty emes pe? Adamnyń bir aıaǵy jaralansa, aqsańdap ne shoınańdap, júrisi buzylatyny sekildi otbasyǵa jaýapty eki adamnyń bireýi «buzyq» bolsa, ol jaǵdaı shańyraqtyń shaıqalýyna qashan da sebepshi. Qaıyqty bir eskekpen emes, eki eskekpen esý ońaıyraq. Sondyqtan áıelimen qatar eri de januıaǵa degen jaýapkershilikti sezinýi kerek dep oılaımyn».

Maqalada keltirilgen derekke qaraǵanda, búginde elimizde 400 myń  jalǵyzbasty ana bar eken, 60 myń erkek jalǵyzbasty áke atanypty. «Mundaı qarqynmen kete bersek, Qazaqstanda áıelge, balaǵa qatysty máseleler eshqashan tolastamaıtyn bolady»...

 

Balańyz batyrlar jyryn oqyp júr me?  - «Jetisý» gazeti


Mereke me, keleke me? -  Óńirlik baspasózge sholý 

«Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteriniń tarıhy táýelsizdik alǵannan keıingi ýaqytpen tikeleı baılanysty desek te, arǵy dáýirlerdegi jaýyngerlik sheberligimizdi shet qoıýǵa quqyǵymyz joq. «Alyp Er Tońǵa keledi, Júz myń ásker eredi, Júz myń jebe keredi», - dep óriletin kóne epostyq jyr joldaryn bylaı qoıǵanda, bertindegi Isataı, Mahambet, Kenesarylardyń ózi kózsiz erlikter jasap, qazaqtyń jaýyngerlik rýhyna ushqyn berdi. On toǵyz jyl taqta otyryp, eldiktiń týyn jelbiretken Bilge qaǵannyń ózi san márte qol bastap, jaý jasaǵyn jeke-jeke talqandaǵan. Tarıhı derekterde kóne túrikterdiń tolaǵaılary Elteris 47 márte joryqqa attanyp, 20 shıelenisken shaıqasqa qatyssa, Kúltegin 13 qandy qaqtyǵysta erlik kórsetip, 25 ret jer qaıysqan jaý áskerine qarsy qol bastaǵany aıtylady» dep jazady «Jetisý» gazeti.

Avtor qazaqtyń jaýyngerlik rýhy batyrlar jyrynda ekenin alǵa tartady. Batyrlar jyryndaǵy qazaq jaýyngerleriniń áskerı mashyǵyna, jekpe-jekke shyǵý dástúrine kóz júgirtedi. Sonymen qatar, ertedegi qazaq sarbazdarynyń soǵys tásilderi, onyń erekshelikteri týraly aıtylady. Ondaı ádis-tásilderdiń áıgili Ańyraqaı, Orbulaq, Bulanty, Shubarkól shaıqastarynda keńinen qoldanylǵany jaıynda naqty dálelder bar ekenin alǵa tartady. Maqalany túıindeı kele, árbir Qazaqstan azamatynyń boıynda otansúıgishtik qasıettiń alaýlap turǵany mańyzdy ekeni aıtylady. Al Otanyn súıýdiń alǵysharty taǵy da halyq ádebıetinde, batyrlar jyrynda jatyr.

Aqtóbede «Maksım» pýlemetiniń tupnusqasy bar - «Aqtóbe» gazeti


Mereke me, keleke me? -  Óńirlik baspasózge sholý 

Aqtóbedegi Mánshúk Mámetova murajaıynda «Maksım» pýlemetiniń túpnusqasy saqtalǵan eken. Onyń mýzeıge qalaı kelgeni týraly «Qos shynar» qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy Ǵalymjan Baıderbes aıtyp bergen eken.

«Árıne, Mánshúktiń óz pýlemeti emes. Biraq mundaı qarý basqa mýzeılerde joq. Muny Máskeýden arnaıy aldyrtqan Vadım ıÝgaı edi. Mundaı qarýdyń tupnusqasyn alý - óte qıyn sharýa. Alaıda Vadım Nıkolaevıch onyń tetigin tapty. Al túpki  maqsat - oqý ornyna batyrdyń esimin alyp berý edi. Sebebi, soǵys kezinde Mánshúk bos ýaqytynyń barlyǵyn dalalyq gospıtalde ótkizip, aıqas alańynan jetkizilgen jaralanǵan adamdarǵa kómektesken. Bul iske Mánshúktiń soǵysqa deıin ınstıtýttaǵy medbıke kýrsynda alǵan bilim-tájirıbesiniń septigi tıgen. Bul jóninde batyr týraly estelikterde aıtylady, - degen eken Ǵalymjan Baıderbes.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: BAQ, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Qanat Mámetqazyuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT