Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı - Óńirlik baspasózge sholý

2019 jylǵy 2 maýsym 12:55 1779
Bólisińiz:
Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı -  Óńirlik baspasózge sholý

  NUR-SULTAN. QazAqparat - Ótken aptada Qazaqstannyń óńirlik merzimdi baspasózi qandaı máselelerdi kóterdi? Ádettegideı «QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna elimizdiń aımaqtarynda jaryq kóretin gazetterge sholý usynady.

 Jat jerde qalǵan bozdaq  - «Ońtústik Qazaqstan» gazeti


Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı -  Óńirlik baspasózge sholý 

«Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni oıymyzǵa á degende oralatyn oqıǵalardyń biri - Sozaq kóterilisi. Kóp jyldar boıy «baı-qulaqtardyń búlinshiligi», «Keńes ókimeti jaýlarynyń qastandyq áreketi» dep baǵalanyp kelgen oqıǵa shyn máninde ádilettilik ańsaǵan azatshyl rýhtyń oıanǵan kórinisi edi. Bul - sol kezde mal-múlki talaýǵa túsip, túrli alym-salyqtan ábden silikpesi shyqqan halyqtyń «ólsek, jastyǵymyzdy ala óleıik» degen janaıqaıy, ketip bara jatqan kegi, namysy edi» dep jazady «Ońtústik Qazaqstan» gazeti.

Maqalada avtor Qazaqstanda sovet ókimetiniń saıasatyna qarsy 367 kóterilis bolǵanyn, alaıda  solardyń ishindegi eń irisi retinde tarıhta qalǵan Sozaq kóterilisi áli kúnge deıin egjeı-tegjeıli zerttelip, óziniń shynaıy baǵasyn almaǵanyn jazady. Keler jyly Sozaq kóterilisin 90 jyl tolatynyn, alaıda, osy kóteriliske qatysqan erlerdiń erligi dáriptelmegenin aıtady. Sony alǵa tarta otyryp, avtor osy qandy qyrǵynǵa qatysqany úshin qanshama jyl qýǵyn-súrgin kórip, topyraq jat jerden buıyrǵan tulǵanyń biri týraly jazypty. Ol - Qorǵanbek Dosymbekov. Maqalada onyń ómiri, taǵdyry men keshken taýqymetteri týraly áńgimelenedi. Qorǵanbek Dosymbekovtyń bergen túsiniktemelerin keltire otyryp, sol qasań zamandaǵy qoǵamnyń ómirin, ondaǵy adamdardyń jaǵdaıyn kóz aldyǵa keltire sýretteıdi. Keıipkerge qalaı jala jabylǵanyn keltire otyryp, 1937 jyly 1 naýryzda joǵarydaǵydaı aıyppen 10 jylǵa sottalyp, sol ketkennen elge qaıta oralmaǵanyn aıtady.

«Sonda oǵan kýálerdiń kózinshe «Sotsıaldy Qazaqstan» gazetin jerge laqtyryp, oǵan ay mysqylmen kúldi jáne kommýnıstik partııa men onyń kóseminiń atyna boqtyq sózder aıtyp, ujymsharlardy taratý týraly pikir aıtty» degen birneshe adamnyń jaýaby negizinde aıyp taǵylǵan. Keıin inisi Sársenbaı Dosymbekov bertin kele dúnıe salǵan Ospan qarııadan ol kisiniń soǵys jyldarynda Irkýtsk qalasynyń mańaıyndaǵy túzeý mekemeleriniń birinen Qorǵanbek atasyn kezdeısoq jolyqtyryp qalyp, edáýir sóıleskenderin, sol kezde onyń «meni kórdim dep eshkimge tis jara kórme» dep aıtqan áńgimesin eske alady. Atamyz nege olaı aıtty eken? Álde, qý júregi elge tiri oralmaıtynyn sezdi me eken?» dep aıaqtalady maqala.

Aıdalada aqboz úı... - «Araı» gazeti


Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı -  Óńirlik baspasózge sholý 

Bul maqala da Saıası qýǵyn-súrgin men asharshylyq qurbandaryn eske alý kúnine oraılastyrylǵan eken. Onda avtor qazaqqa qarsy qoldan uıymdastyrylǵan asharshylyqtyń kezeńderine toqtala kele, 1919-1922 jyldary oryn alǵan zulmatty da tereń zertteý kerektigin alǵa tartady. Bul rette Ahmet Baıtursynovtyń 20-jyldardaǵy ashtyq jóninde 1922 jylǵy «Qazaq kalendarynda» jarııalanǵan «Táni saýdyń - jany saý» atty maqalasynan úzindi keltiredi. Onda Ahań bylaı dep jazypty: «...Ótken qysta ashtyq boldy. Ashyqqan adam biriniń etin biri jedi. Óliktiń etin jegeni bylaı tursyn, ólmegen tiri adamdardy malsha urlap, malsha soıyp jedi. Qalalarda tún bolsa, kóshede júrýge bolmady. Mezgilsiz ýaqytta kóshede júrgen adamdardy jylqy sııaqty buǵalyq salyp, býyndyryp ustap, soıyp jeıtin boldy. Anasy balasynyń etin jeýge jetti... Ashtyqtan adamnyń táni azyp edi, jany da azyp, es ketip, adamgershilik joǵalyp, adam haıýannan da jaman bolyp ketti...».

Osyny kórsete otyryp avtor bul maqala jazylǵannan keıingi halyqtyń jaǵdaıy odan saıyn ýshyqqanyn, oǵan qatysty arhıv derekteri men shyǵarmalardy oqyǵan adamnyń jany túrshigetinin aıtady. Maqalada Turar Rysqulovtyń Stalınge jazǵan haty týraly da aıtylady. Budan bólek, avtor asharshylyq zamanyn kózben kórip, bastan keshirgen anasynyń esteligin de jarııalaǵan. Baqýatty otbasynyń baılyǵyn tárkilegen soń qyrǵyzǵa aýa kóship, sonda jan saqtaǵan eken. «Biz jol-jónekeı ne qıyndyq kórmedik deseńizshi! Jol azaby, aýyzsý tapshylyǵy da bar. Ash-jalańash adamdar, kisi ólikteri aıaq basqan saıyn kezdesip otyrdy. Birde aıdalada sáýleti erekshe kóz tartarlyqtaı alty qanat kıiz úıge tap boldyq. Qyzyldy-jasyldy jasaýyn kórseń sen onyń! Qurylǵan aq shymyldyq ishinde qushaqtasqan kúıleri baqılyq saparǵa attanyp ketken erli-jubaılylardy kórdik, sonda. Al shymyldyq qol tııýi muń eken, irip tústi. Aıdaladaǵy aq boz úı óńimnen, túsimnen bir ketpeıdi...» depti anasy.

Maqalada avtor óz babalarynyń, aýyl aımaǵynyń basynan ótken túrli jaıttardy da baıandaıdy. «Alpysynshy jyldardyń tólimiz ǵoı. Ákemniń qasqyrǵa, shıbórige, túlkige, qoıanǵa salatyn qandyaýyz qaqpandary bertinge deıin úlken tal basynda shynjyrlary súıretile ilinýmen turdy. Olarǵa ákemdi, biraz aýyl adamdaryn asharshylyqtan qutqarǵany úshin qurmetim sheksiz edi. Qazir de sondaı kózqarastamyn» dep túıindegen eken avtor.

  

 Muhtardyń kreslosy, Mirjaqyptyń ústeli, Jumekenniń júgeni  - «Ortalyq Qazaqstan» gazeti


Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı -  Óńirlik baspasózge sholý 

«Ortalyq Qazaqstan» gazeti tarıhtan jetken tábárikter týraly sóz qozǵapty. Negizgi áńgime álgindeı ulylardan qalǵan, tulǵalar tutynǵan zattardy tozdyrmaı, urpaqtan urpaqqa aman saqtaý. Avtor áńgime retinde baıandaı kele, Muhtar Áýezovtyń ózi otyrǵan kreslony Qaltaı Muhamedjannyń úıinen kórgenin jazady. Bul áıgili resloǵa kezinde Shyńǵys Aıtmatovtyń ózi balasyn yrymǵa balap aýnatyp alǵan eken. Dál osyndaı bir tábárik Gúlnár Mirjaqypqyzynyń úıinde bolǵan eken. «...Apamyz as bólmege ertip baryp, tórt aıaǵy shahmattyń tasyndaı bolyp jonylǵan bıik dóńgelek ústeldi kórsetip: «Ákem men sheshem tutynǵan múlik edi. Bul ústelden Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly bastaǵan alashtyń talaı ıgi jaqsylary dám tatqan. Kúni búginge deıin osy zamannyń jyltyr dúnıesine aıyrbastamaı kádeme jaratyp kelemin» - depti Gúlnár Mirjaqypqyzy.

Sol sekildi Jumeken Nájimedenovtiń de júgeni de saqtalǵan eken. Osy úsh mysaldy keltire otyryp, avtor qasterli zattardyń bir kezderi sonyń qasıetin biletin adamdardyń qolynda bolǵanyn aıtyp, qazirgi alańdaýshylyǵyn da aqtaryp ketedi. Tipti muny sol qasterli zattardy ustaǵan adamdardyń ózi de «keıingi urpaq qadirin bile me» degen qaýipte bolǵanyn aıtady.

«Sol qaýip áli de seıilgen joq-aý. Qalaǵań ketti, ol qamqor bolǵan Kreslo qaıda qazir? Gúlekeń ketti, ol kútim kórsetken Ústel nendeı halde? Násip tátem de qartaıyp qaldy-aý. Maǵjanynyń úıindegi kelin enesinen keıin enshisine tıer eski dúnıeniń básin bıiktete alar ma eken?! Kóneniń kózi, asyldyń synyǵy... Bular - kóz jazyp qalǵan ulttyq bolmysymyzdyń jasýshalary. Onsyz qazaqtyq aǵza da, halyqtyq qazyna da túgel emes. Bastaýyńa oral, qazaq!» dep túıindeıdi avtor.

Mototsıkl mingen áje- «Dıdar» gazeti


Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı -  Óńirlik baspasózge sholý 

  «Mádenıet aýylynyń kóshesinen aq kımeshekti ájeniń mototsıkl júrgizip bara jatqanyn kórgende tańǵalǵanymyz ras. Ústinde tizeden tómen, jıekteri oıýmen ádiptelgen qyzyl kamzol. Tirkemesi bar mototsıkl rýlin syǵymdaı ustaǵan ol qaqqan qazyqtaı tik otyrady eken» dep jazady «Dıdar» gazeti.

Jazýynsha, bul 80-nen asqan ájeniń «hobbıine» aınalǵan eken. Aýyldastary da buǵan kózi úırengen. Tilshimen áńgime barysynda bıyl aqpan aıynda 80 jasqa tolǵan Jánıqa apa óziniń tehnıkaǵa bala jasynan jýyq júrgenin aıtypty. Buryn sharýashylyqta tokar bolǵan, qoıma meńgerýshisi qyzmetterin atqarypty. Bala jasynan velosıped júrgizgen jan úshin myna kólikti tizgindeý de qıyn bolmaǵan sııaqty. Aıta keterligi, mototsıkl tizgindegen ájeniń bul júrisi de beker emes eken. Ony da jaıyp salypty.

«Aýyl syrtynda turdyq. Sol jerde kúni búginge deıin turyp jatyrmyz. Bir ókinishtisi, bul jerde aýyzsý joq. Sol aýyzsý tasymal bolǵandyqtan, osy mototsıkldi satyp alǵanbyz. Myna jarty shaqyrym bolatyn aýyl ortalyǵynan sý tasý ońaı emes, shyraǵym. Odan qalsa, osy kóligime aqsaqalymdy salyp alyp, aýyzasharǵa, toı-tomalaqqa alyp baramyn» depti ájeı.

 Alash qozǵalysyna qyrǵyzdar da qatysqan - «Jetisý» gazeti


Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı -  Óńirlik baspasózge sholý

«Jetisý» gazeti «Asharshylyq pen úlken terrordyń tarıhı sabaqtary» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa týraly jazǵan eken. Oǵan Ózbekstan men Qyrǵyzdan ǵalymdar kelip qatysqan eken. Aıta keterligi, osy jıynda belgili tarıhshy Mámbet Qoıgeldi Ortalyq Azııa ǵalymdary birlese jumys isteıtin baǵyttardyń barshylyq ekenin másele etip kóteripti. Bul rette tarıhshy Reseıdiń tájirıbesin alǵa tartqan. Aıtýynsha, Reseı dekabrıster týraly tarıhı oqıǵalardy tolyq zerttep, repressııa týraly on tomdyq kitapty jaryqqa shyǵarypty. Osyny aıtqan tarıhshy Ortalyq Azııa tarıhshylary ózara tize qosyp qımyldasa degen tilegin bildirgen. Al jas ǵalym Zaınıdın Kýrmanov «Alash qozǵalysynyń qyrǵyz fılıaly» atty baıandama jasap, Alash qozǵalysyna kórshiles qyrǵyz halqynyń ókilderi de qatysqanyn, solardyń qatarynda Jaınap Ibragımov, Sadyq Mýradalın, Imanáli Aıdarbekov sekildi tulǵalar bolǵanyn aıtypty.

«Qazir qyrǵyz jerinde Alash qozǵalysynyń qaıratkeri Imanáli Aıdarbekovke eskertkish ornatyldy. Osy tektes basqa da izgi sharalar qolǵa alynyp jatyr. Eger bárimiz ortaqtasyp mamandar daıyndasaq, zertteý jumystaryn budan da tereńdete túsetin edik», - depti ol.

Kóbelek izdgen Sergeı - «Saryarqa samaly» gazeti


Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı -  Óńirlik baspasózge sholý 

 «Túri jaǵynan ǵana aıyrmashylyǵy bar bolyp kórinetin kóbelektiń 157 000 túri bar eken. Bulardyń qataryn bizdiń jerlesimiz PHD doktory Sergeı Tıtov taǵy ekeýge kóbeıtti» dep jazady gazet.

Aıta keterligi, kóbelekterdiń eń irisi - qanaty 30 sm bolatyn «Attacus aitas» túngi kóbelegi eken. Al Toraıǵyrov atyndaǵy PMÝ jaratylystaný jáne hımııalyq tehnologııalar fakýlteti jáne «Monıtorıng» ǵylymı-zertteý ekologııalyq ortalyǵynyń jas ǵalymy Sergeı Tıtov dál osy túngi kóbelektiń eki túrin anyqtaǵan eken. «Sergeıdiń zertteý jumysyna kóbelektiń 485 túri alynǵan. Osynyń ishinen álemdik ǵylymda esh jerde aty kezdespegen kóbelektiń eki túri baryn anyqtaǵan. Olar Orthosiaronkayorum jáne Victrixakbet dep atalady eken» dep jazady gazet.

Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı... -  «Syr boıy» gazeti


Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı -  Óńirlik baspasózge sholý 

Maqalada halqymyzdyń salt pen dástúri, ádet-ǵurpyna sońǵy jyldary dáıekti kóńil aýdarylmaı bara jatqany jazylypty. Bul rette avtor «kindik sheshe» uǵymynyń máni týraly toqtalypty. Burynǵynyń kindik sheshege degen kózqarasy men búginginiń ustanymyn da salystyrypty. «Shyn máninde, "kindik sheshe" degen uǵymnyń mánin ketirip, oǵan degen qurmettiń mańyzyn joǵaltyp alǵandaımyz. Qazirgi jastardyń túsiniginde kindik sheshe árkimniń óziniń jaqyn adamy. Ony da «sen balamnyń kindik sheshesi» bolasyń dep jaı ǵana tańdaı salady. Oǵan júkteletin mindet - perzenthanadan dúrkiretip shyǵaryp alý, balaǵa kıim-keshek pen qajetti asaı-múseı zattaryn alyp berý. Boldy. Osyndaı túsinikten ári asa almaı ár saqqa bir aýnap, ábigerge túsip júrmiz» deıdi avtor.

«Kindik áke» degen termınniń paıda bolǵanyna da nalıdy. Aıtýynsha, sońǵy jyldary tipti úılenbegen, sur boıdaq jigitter de kindik áke atanyp jatyr eken. Batystan kelgen «krestnyı» degen ataýdy sanadan shyǵaratyn ýaqyt jetkenin alǵa tartady.

«Urpaǵym ulyqty bolsyn deseń, ult bolashaǵy - balańyzdy osy bastan ulttyq dástúrmen sýsyndatqanyńyz abzal. Bolmasa ózgeniń qańsyǵyna boı aldyryp, aryndap qalýyńyz ǵajap emes. Buǵan siz ne deısiz, qadirli oqyrman?!» dep túıindeıdi avtor.   

Turaq tappaı týǵan jer topyraǵynan... -  «Mańǵystaý» gazeti


Kindik shesheniń máni ketip, «krestnyı áke» qurmetti bola bastaǵany qalaı -  Óńirlik baspasózge sholý

Gazette 1887 jyly dúnıege kelgen, óńirge keńinen tanymal, ıslam baǵytyndaǵy aǵartýshy Turman ahýn Kórpejanuly týraly maqala jarııalanypty. Onda ahýnnyń ómiri, onyń urpaǵy týraly aıtylady. Keltirilgen derekke qaraǵanda, ahýnnyń urpaǵy da, ózi de sovettik qyzyl saıasattyń qurbany bolǵan.

«Turman ahýnnyń ózin búkil otbasymen, týma-týysqandarymen 1930 jyly bolshevıktik qyzyl áskerler qarýly jasaqpen kelip bir túnde qyryp salady. Keıbir derekterge qaraǵanda sol kezde 17 adam qurban bolǵan kórinedi. Jalǵyz kenje inisi Nurǵalı men ahýnnyń jalǵyz qyzy Aqbalaı Turekeńniń sheıit bolǵan jerin taýyp, 1965 jyly basyn qaraıtyp, mola salǵan. Oǵan ahýnnyń Begeıden shyqqan shákirti Aıbas moldanyń kóp kómegi tıgen desedi».

 

 

 

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: BAQ, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Qanat Mámetqazyuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT