Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

KEMEL KELEShEK (2-bólim)

2019 jylǵy 4 maýsym 16:43 912
Bólisińiz:
KEMEL KELEShEK (2-bólim)

NUR-SULTAN. QazAqparat - Belgili jazýshy, ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń ardageri Kemel Toqaevtyń ǵumyrbaıany týraly bir úzik syr.

ZAMANDASTAR  SYRY:

Qazaq ádebıetindegi detektıv janrynyń kóshbasshysy  Kemel Toqaev qazaq jazýshylarynyń ishindegi oqyrmany eń kóp qalamgerlerdiń biri boldy.  Oqyrmandarynyń ótinishi boıynsha Kemeldiń  kitaptary úsh-tórt retten qaıta basylyp otyrdy.

Ázilhan  Nurshaıyqov 

Qazaqstannyń halyq jazýshysy

1961 jyly Kemel Toqaev  «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetiniń jaýapty hatshysy qyzmetinen   Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń «Jarshy - Vedomostı» Bas redaktsııasynyń Bas redaktory laýazymyna taǵaıyndalady.

ZAMANDASTAR  SYRY:

Kemel Toqaevtyń basshylyǵy kezinde  Joǵary Keńeste qyzmet istedim. Sol kezde búgin paıdalanylyp júrgen ondaǵan termınderdi qazaqshaladyq. Óz jumysymyzben qatar Termınkom sharýasyn da atqardyq. Qazaqtyń resmı jazý stılin qalyptastyrdyq. Ýaqytpen sanaspaı ana tilimizdi kórkeıtýge qyzmet atqardyq.

  Baımyrza Dáýrenbekov

Eńbek  ardageri, jazýshynyń zamandasy

Kitaptary júz myń danamen oqyrmandaryna jol tartty.   Kemel Toqaev shyǵarmalaryn orys tiline sapaly aýdarý máselesin  oı̆lasa da Máskeýlik tájirıbeli aýdarmashylardy tartýǵa jaǵdaıy  jetpedi. Qalamger  qalamaqysy belgilengen sheńberden aspaıtyn.

Jetpisinshi jyldary  myqty týyndysyn Baýyrjan Momyshulynyń uly Baqytjan aýdarady. Sirá bul batyr Báýkeńniń maıdandas zamandasyna qulaqqaǵys suraýy bolsa kerek. Negizinen Kemel Toqaevtyń shyǵarmalaryn Jazýshylar Odaǵy men "Prostor" jýrnalynyń jaýapty hatshysy Rostıslav Petrov tájirmalaǵan.

Kemel Toqaev  ómirge ǵashyq jan edi. Qalamgerlik qaǵıdasyn - is dep sanady. Ol úshin bul is - kórkem ádebıet bolatyn. Keıipkerlerin oıdan izdegen joq. Ózi bastan keshken qaharly kúnderden tapty. Arhıvterde  tom - tom bolyp jatqan tarıhı derekterge til bitirdi. Jazýshynyń qalamynan týǵan «Sońǵy soqqy», «Soldat soǵysqa ketti», «Arnaýly tapsyrma», «Qastańdyq», «Uıasynan bezgen qus», «Kómeski iz», «Tańbaly altyn», «Túnde atylǵan oq», «Sarǵabanda bolǵan oqıǵa» sııaqty kitaptarynan  áli talaı̆ urpaq izdegenin tabary sózsiz. 

ZAMANDASTAR  SYRY:

 

Kemel aǵa Toqaevpen biz únsiz tabystyq. «Sarǵabanda bolǵan oqıǵa» hıkaıasyn oqydym. Unattym. Unatyp qana qoıǵan joqpyn, tańǵaldym. Kemel aǵa kıeli qazaq ádebıetiniń jańa arnasyn ashty. Shytyrman oqıǵaly shymyr shyǵarmalar jazdy. Kemel aǵanyń týyndylary oqyrman júregi dep atalatyn altyn mejeden bir-aq tabylatyn. Kitaptary dúken sóresinde bir kún de jatpaıtyn.

Ákim Tarazı

Memlekettik syılyqtyń laýreaty

 

Jazýshylyq ónerdegi eń qıyn mashaqat - keıipkerdiń jan tolqynystaryn beıneleý. Árbir shyǵarmadaǵy oqıǵalar, oılar men sezimder tolǵanysy Qalamger ómiriniń tanymy men talǵamy, saraptaýy men saralaýynyń jemisi.  Kemel Toqaev «Uıasynan bezgen qus» romanynda uly Abaıdyń: «Birińdi qazaq, biriń dos, kórmeseń istiń bári bos» taǵylymyn damytady. «Qazaqy uıamyz - taza, pák uıa. Sodan bezseń - azǵyndaısyń» degen ıdeıany murat etken quqyq qyzmetkerleri - qazaq ultynyń ar - uıatty, mal - jannan bıik qoıatyn moraline súıenip óz mindetterin  oryndaıdy. Jazýshy sol kezdegi ádebıette aıtylmaıtyn Ult taqyrybyna toqtalyp, aǵaıynnyń ala bolmaýyn keıipkerleriniń áreketimen baıandaıdy.  Qazaqtyń bir - birine ádiletti  qarym - qatynasy el birligin, yntymaǵyn, ult uıasyn qadirlep - qasterleýge bastaıdy  degen kókeıtesti oıyn romandaǵy sıýjettermen jerine jetkize pisiredi .

ZAMANDASTAR  SYRY:

 

Kemel aǵa qanaǵatshyl, raqymshyl, qaıyrymdy, jomart adam edi.  Júregi úlken, jastarǵa qamqor boldy. Joǵary Sovettiń sessııasy kezinde orysshadan qazaqshaǵa aýdarýǵa baspanasyz júrgen jas jýrnalısterdi kezekpen shaqyrtatyn. Oryssha sóıleıtin depýtattardy qazaqshaǵa aýdarýdan alatyn qalamaqymyz qomaqty, shamasy jarty jyldyq jalaqymyz shyǵatyn. Bala - shaǵamyzdy qýantyp, turmysymyzdy túzep alatynbyz.

Ábdesh  Qalmyrzaev

Fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, professor

 

Kemel Toqaevtyń  «Sońǵy soqqy» romany  «Atamannyń aqyry» fılmi shyqqan soń jazyldy. Ataman Dýtovtyń kózin joıýǵa baı̆lanysty oqıǵanyń kitapta jazylǵan nusqasy kınony tamashalaǵan kórermender úshin óte qyzyqty da tartymdy kitap boldy. Oqyrman fılmde kórgen keıipkerleriniń burynǵy jáne keıingi bastan ótkergenderimen tanysty. Jazýshy saqshylar men chekısterdiń aýyr eńbegi jaı̆ynda áńgimeleı̆ otyryp, olardyń partııa nusqaýlaryn emes, óz qyzmetterin adal atqarǵanyn jazady. «Sońǵy soqqyny»  ádebı syn qazaq ádebıetindegi  naǵyz detektıvtik roman dep baǵalady. Shabytyna shabyt qosqan osy shyǵarmadan soń Kemel Toqaev muraǵat málimetterine súı̆enip,  shetelde chekıst bolǵan qazaq barlaýshysy týraly romanǵa kirisedi. Estelikterden oqyǵanymyzdaı  qazaq chekısiniń  kásibı sheberligi men jumysynyń nátıjesi  dańqty barlaýshylar Rıhard Zorge men   Rýdolf Abelderden kem túspese kerek edi. Ókinishke qaraı̆, «Qazaq chekısi» romany jazylmady...

1978 jyly «Jalynda» jarııalanǵan Kemel Toqaevtyń jańa romanynyń úzindisindegi  bir sóılem sóz jazýshyǵa qarsy naýqanǵa jeleý boldy.  Ortalyq Komıtetten túsken shuǵyl nusqaýmen jýrnaldyń sol nómiri órteldi. Barlyq shyǵyn qalamgerdiń qaltasynan tólendi. Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń «Jarshy -  Vedomostı» Bas redaktsııasynyń Bas redaktory laýazymynan bosatyldy. Bul az degendeı,  TsK bólimderiniń dókeıleri  ardager jaýyngerdi  partııadan shyǵarýdy usyndy. Eshkim sol faktiniń Saken Seı̆fýllınniń  «Tar jol, taıǵaq keshý» kitabynda jazylǵanyn elemegen. Muraǵatta ashyq tizimde  turǵanyn da  eskergisi  kelmegen.

Sol bir syndarly sátte Ortalyq Komıtettiń  hatshysy, soǵys ardageri  Sattar Imashev qana Kemel Toqaevtyń áskerı jáne ádebı eńbegin eskerýge shaqyryp, asyra silteýshilerdiń entigin basty.

Bul kezde  gazet-jýrnaldar jazýshynyń shyǵarmalaryn jarııalaýdan  bas tartqan. Muraǵattar esigi jabyldy. Naqty derektersiz «Qazaq chekısi» romanyn jazý múmkin  bolmady. Detektıv hıkaıattaryna núkte qoıyldy...

Kópti kórgen qazynaly tulǵa ózine tán temirdeı tózimi men sabyrly minezin kórsetti. Ádebıet jolynda basyn báıgege tikken jazýshy Kemel Tokaev - tilegi bir, júregi bir mıllıondaǵan oqyrmandaryna bastan keshken jáıtterden tálim alar óreli de ónegeli ǵumyrnamasyn qaǵazǵa túsirdi.

            "Soldat soǵysqa ketti" osylaı jazylǵan edi. Bul roman da úlken taralymmen shyǵyp,  óz oqýshylaryna jetip jatty. Oqyrman aldyndaǵy mundaı̆ tabysty ıdeologııalyq qyzmetkerler men keı̆bir jazǵyshtar qyzǵandy. Solar kezekti ret  máskeýlik «Lıteratýrnaıa gazetada» las pıǵyldy synı maqala uı̆ymdastyrdy. Biraq baspalar jazýshynyń kitaptaryn júzdegen myń tırajben shyǵaryp jatty. Baspagerlerge tabys tabý kerek. Ótpeıtin kitaptardyń shyǵynyn jabý kerek. Al, oqyrmandar súıikti jazýshysynyń kitabyn dúkenderge túsisimen satyp alyp jatty.

Kemel Toqaevtyń  Uly Jeńistegi  erligi men soǵys taqyrybyndaǵy shyǵarmalary joǵary baǵalandy. Jeńistiń 40 jyldyq merekesinde I dárejeli Otan soǵysy ordenimen marapattaldy. Biraq qalalyq áskerı komıssarıat maıdanger  jazýshyny soǵys ardagerleriniń sherýine shaqyrý qaǵazyn mereke ótken soń ǵana jetkizgen. Bıliktegilerdiń jónsiz áreketine ishteı renjise de, myqty da tákappar soǵys ardageri, eshqandaı̆ syr bermedi. Kemel Toqaev  Jeńis kúni barlyq medaldary men ordenderin taǵyp, halyqpen birge  alańǵa shyqty. Tanys ta, beı̆tanys ta  ony merekesimen quttyqtap jatty.

ZAMANDASTAR  SYRY:

 

Kemel  Toqaev  naǵyz ańyz adam edi. Ómirde qarapaıym, asyp - saspaıtyn otbasynda jaıly Kemel aǵa ǵumyry bir tarıh. Óte baýyrmal jan bolatyn. Jeńgemiz Turar da ózine saı, kisini alalaý degendi bilmeıtin. Aǵanyń úıi aqjaılaý, talaı saırandy, dáýrendi kúnder men túnder ótti ǵoı.

Qoǵabaı  Sársekeev

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri

 

Bul ǵumyrda jan-dúnıeńdi túsiner  jan-jaryń, isińdi jalǵastyrar ul-qyzdaryń. Jazýshynyń jubaıy Turar Shabarbaeva elýinshi jyldary medıtsına ınstıtýtynda oqyǵan. Sol kezeńde taǵdyr ekeýin Almatyda kezdestirgen.  Jubaıy óziniń de, balalarynyń da  qýanysh pen kúı̆inish-súı̆inishimen  ǵumyr keshti. Shyraıly shańyraǵy onyń ómiriniń ajyramas bólshegi edi...

Kemel Toqaev zamandastaryna janashyr, jas jazýshylardyń shyn qamqorshysy boldy. Ómiriniń sońǵy jyldary Jazýshylar Odaǵynda jaýapty qyzmet atqardy. Rýhy kúshti kisi - qut qonar tuǵyr. Talantty jas jazýshylar kórgeni kóp, ómirlik tájirıbesi mol qalamgerdiń aınalasynan shyqpaıtyn. Bilmegenin surap, qyzmettik tájirıbesinen taǵlym alatyn. Keıin solardyń bári tanymal jazýshyǵa aınaldy, ózi sekildi bıik laýazymdy qyzmetter atqardy.

ZAMANDASTAR  SYRY:

 

Soǵysta bolǵan, ólim kórgen, balalyq shaǵy jetimdik pen joqshylyqta ótken Kemel Toqaevtyń ómir mektebi jas jazýshylarǵa úlgi - ónege edi. Qyzmettes bolǵanda orys tilindegi kitaby "Qazaqstan" baspasynan bes júz myń danamen shyqty. Jaqsy aǵanyń qamqorlyǵyn kóp kórdik.

                                               Baqqoja  Mýqaı

                                       Memlekettik syılyqtyń laýreaty

Kemel Toqaev qazaq eliniń jarqyn bolashaǵyna kámil sendi. Ol qazaqtyń «Egemen bolmaı̆ el bolmas» degen maqalyn jıi qaı̆talaýshy edi. Qazaqstan shet jurtta óziniń dıplomatııalyq ókildikteri bar táýelsiz memleket bolatynyn aı̆tatyn.

KELGEN SOŃ  JARYQ DÚNIEGE,

ÓMІRDІŃ BІR BOLAR MÁNІ.

DÚNIENІ BUDAN DA JARYQ ETІP,

NURLANDYRSAŃ AINALAŃDY!

"ADAMZATTY JARATQAN MAHABBATPEN",

BІLІP ONY, ShYǴARMAI ÁR KEZ ESTEN,

JOLYŃDY  ǴUMYRLYQ JÚRІP ÓTSEŃ,

JAQSY ІS, TAZA KÓŃІL, AQ NIETPEN!

 

 

 

 

 

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qazaqstan tarıhy,
Bólisińiz:

Avtor:

Mahat Sadyq

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT