Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Erjan Isaqulov: «Zıkzal» - tarıhtan taǵylym beretin úlken mura

2019 jylǵy 28 mamyr 12:32 2844
Bólisińiz:
Erjan Isaqulov: «Zıkzal» - tarıhtan taǵylym beretin úlken mura

 NUR-SULTAN. QazAqparat - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń  «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» maqalasynda «Eger jańǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı tamyrynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy» dep týra joldyń baǵytyn aıqyndaǵandaı edi. Bul rette Tuńǵysh Prezıdent «Biz jańǵyrý jolynda babalardan mıras bolyp, qanymyzǵa sińgen, búginde tamyrymyzda búlkildep jatqan izgi qasıetterdi qaıta túletýimiz kerek» dep naqty joldy belgileıdi. Osyndaı baǵyttaǵy jumystar aıasynda qazaq dalasynan shyqqan danalardyń, ǵulamalardyń esimi qaıta jańǵyryp jatyr. Solardyń arasynda Bekasyl Bıbolatuly - túbi bir túrki jurtynyń rýhanııatynyń ornyǵýyna mol eńbek sińirgen rýhanı ustaz retinde tanymal bola bastady.

Bekasyl Bıbolatulynyń «Zıkzal» atty kitaby halqymyzdyń qundy rýhanı murasy dep qabyldanady. Óıtkeni, ol qazaq rýhanııatyna, ǵylym-bilimine zor úles qosty. Osy rette Bekasyl Bıbolatulynyń urpaǵy, saıasattaný  ǵylymdarynyń doktory, general Erjan Bekbaýuly Isaqulovpen suhbattasqan edik.

- Erjan Bekbaýuly, halyqtyń rýhanı baılyǵyn damytýǵa eńbek sińirip, «rýhanı ustaz» retinde tanymal bolǵan babańyz týraly azyraq toqtalsańyz?

- Táýelsizdigimizdiń arqasynda joǵalǵyp, shashylyp, umyt bolǵan,san ret burmalanǵan tarıhymyzdy túgendep, ondaǵy aqtańdaqtarynyń ornyn toltyryp, jańǵyrtatyn kezeńge  de qolymyz jetti. Bul jumystar oıdaǵydaı atqarylyp,nátıjeli bolatynyna bizdiń senimimiz  mol. Óıtkeni, Elbasymyz bul máselelerdi sheshýge bastamashylyq jasap, óziniń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynda, halqymyzdyń sanasyn oıaatatyn, ata-babalarymyzdyń   tarıhyna tikeleı bet burǵyzatyn, túrkilerdiń adamzat órkenıetine qosqan úlesi men ornyn anyqtaýǵa arnalǵan,  «Rýhanı jańǵyrýdyń»  jalǵasy bolyp tabylatyn baǵdarlamasyn jarııalady. Osy rette «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń aıasynda Halyqaralyq Túrki akademııasynda Bekasyl Bıbolatulynyń «Zıkzal» atty kitabynyń jaryqqa shyqty. Búkil sanaly ǵumyryn halyq rýhanııatyna arnaǵan, meshit saldyryp, bala oqytqan Bekasyl baba Bıbolatuly ǵylym men bilimge de úles qosty

Bekasyl Bıbolatuly 1822 jyly qazirgi Túrkistan oblysynyń Tólebı aýdanyndaǵy Saıramsý, Qasqasý, Qarasora deıtin úsh ózenniń toǵysqan jerindegi Esim hannyń ordasynyń janynda ómirge kelip,1915 jyly 93 jasynda týǵan jerinde qaıtys bolǵan.  Onyń tórtinshi atasy Qudaıberdi bı Esim hannyń orda bıi bolypty, úshinshi atasy Túgelbaı batyr (Tólebıdiń ákesi Álibektiń týǵan aǵasy) 1689 jyly «Qalmaqqyrylǵan» shaıqasynda sheıit bolǵan. Túgelbaıdyń uly Myrzakeldi Taýke hannyń myń basy bolǵan, hannyń qyzyna úılengen. Al Bekasyldyń ákesi Bıbolat ta el tanyǵan adam eken, oǵan Qoqan handyǵy «Pansat» degen dáreje berip, quzyryndaǵy elge basshy  etip taǵaıyndapty. Abylaı hannyń juraǵattary Qasym tóre men balalary Esengeldi, Sarjandarǵa kómek qyldyń, miniske jylqy berdiń dep Bıbolatty qýdalasa kerek, aqyry ajalyna solar jetipti. Bıbolattyń úsh uly bolǵan - Baıshymyr, Bıshymyr, Bekasyl. Olardan taraǵan urpaqtar búgingi Túrkistan oblysynyń Tólebı aýdanyndaǵy aýyldarda - Kenesaryq, Qasqasý, Tasaryq, Ońtústik jáne Astana, Almaty,  Shymkent jáne Leńgir qalalarynda ómir súrip jatyr. 2003 jyldan bastap Keńesaryq orta mektebi Bekasyl Bıbolatulynyń atymen atalady.

- Elbasymyzdyń "Uly dalanyń jeti qyry" maqalasynda qazaq halqynyń tereń tarıhyna, ásirese etnogezine zertteý júrgizýdiń mańyzy zor ekenine aıryqsha toqtalǵan bolatyn. Uly dala tarıhynyń kúrdeli bir salasy - aýyzsha shejireler, olar týraly jyr - ańyzdar, quımaqulaq qarııalar arqyly qazynaly baı derekter.  Al, Bekasyl Bıbolatulynyń «Zıkzal» atty kitabynyń qoljazbasy bar. Osy derekterge toqtalyp ótsek.

- Bekasyl Bıbolatuly óz zamanynda Saıram, Qarnaq, Táshken, Samarqan medreselerinde bilim alyp, sosyn Buharadaǵy «Mir-Arab» medresesin taýysqan, Sham (Sırııa) eline baryp, sol dáýirdiń ǵulamalarynan tálim alǵan eren ilim ıesi bolǵan. Bekasyl Bıbolatuly týǵan jerinde medrese ashyp, sol aımaqtyń balalaryn oqytqan, shyǵarmashylyqpen aınalysyp, kóptegen kitaptar jazǵan. Biraq ol zulmat zaman (1917-1991 jyldar aralyǵyndaǵy sovet dáýiri)  kele jatqanyn  anyq sezip, alty qanat aq úı tolǵan kitaptaryn túıelerge teńdep, taýǵa aparyp jasyrǵan eken. Búgingi urpaqqa  ol kisiden ázirge jetkeni tek «Zıkzal» atty eńbegi.

Bul eńbek ıslamnyń asyl qasıetteri, adamzattyń baıtaq tájirıbesi men dástúri, ómir salty, sol zamannyń oı-sanasy, ǵylymnyń barlyq derlik salasy men adam ómirine qajetti barlyq málimetter qamtylǵan, qazaq topyraǵynda buryn-sońdy kezdespegen asa qundy, taǵlymdy jáne ǵıbratty mura.

Jyldar boıyna esimi keıingi urpaqqa tanylmasa da Bekasyl Bekbolatuly týraly qazaq rýhanııatyndaǵy alyp tulǵalardyń biri Məshhúr Júsip Kópeıulynyń ońtústikke saparyn baıandaıtyn «Qazaq balasy oqydym, toqydym dese de, Bekasyl haziret bola ma» dep aıtqanyn bilemiz. Osy jáıtten maǵlumat berip ótseńiz?

- Bekasyl Bolatuly jastaıynan jetim qalsa da, oqý-bilimge den qoıyp, meshit, medrese salady. Eldiń sanasyn oıatyp, saýatyn ashady. Dıqanshylyqpen de aınalysyp, aǵash egip, jer kógertedi. Aınalasyna talapty jastardy jınap, olarǵa bolmystyń, tabıǵattyń tylsym qupııalaryn úıretedi. Onyń esimi aqyndyǵymen de keńinen tanylǵan.

Osydan kórip otyrǵanymyzdaı Bekasyl atamyz adam balasynyń jan-jaqty damýyna jol kórsetip otyrǵan úlgili tulǵa. Búgingi urpaq úshin bulardy bilý asa mańyzdy.

Qazaq rýhanııatyndaǵy alyp tulǵalardyń biri Máshhúr Júsip Kópeıulynyń ońtústikke saparyn baıandaıtyn: «Qazaq balasy oqydym, toqydym dese de, Bekasyl haziret bola ma» degen eńbeginde Bekasyl áýlıeniń qadir-qasıetin bylaı dep jazady: «Pirádarmen bolǵan on kúnimdi aıtyp, búgingi jurtqa jetkize alam ba? «Júsip baýyrym, myna men paqyrdyń kóziniń maıyn taýysqan «Juldyznamany» ermek qyl» dep qolyma kitabyn ustatty. Jeti jurttyń qamyn jep, jeti ulttyń tilimen órilgen dúnıede ne joq deısiń. Arabtyń da, Túriktiń de, Parsynyń da tilin uǵyp, sóz marjany túzilgen dúnıe... Hazirettiń qara sózi bir tóbe de, aqyndyǵy bir tóbe, qulaǵynyń tesigi, kókireginiń esigi bar pendege jeterlik. Bekasyl haziretti kórgende, jol azabyn umytyp, birge týǵanymdy kórgendeı kúıde boldym. Bul kisiniń aýzynan shyqqan dúrleri, elge bergen bata-tileginiń qabyldyǵyna tań qalasyń...» Sosyn taǵy da «Mıýa aǵashynyń kóleńkesindeı bir qaýym eldiń duǵa daryǵan asylymen qosh aıtystyq» dep tolǵanady, atalarymyzdyń búgingi urpaqtaryna úırenerlik úzdik úlgi tanytqanyn aıtady.

Qazaq mádenıeti men ádebıetiniń áıgili tulǵasy Máshhúr Júsip Kópeıuly men shyn maǵynasynda «jeti jurttyń tilin bilgen» degdar, ońtústikten shyqqan ataqty Bekasyl hazirettiń rýhanı qarym-qatynasy týraly derek baspasóz betinde sońǵy jyldary ǵana jarııalana bastady. Keńes úkimeti dáýirinde bek-bıler men kósemderdiń ájýaǵa aınalyp, kerek deseńiz kóbi umytylǵany, al jalpy qazaq tarıhynyń sovettik saıasattyń kóleńkesinde qalyp qoıǵany belgili. Bul týraly ǵalym Myrzataı Joldasbekovtiń bylaı degeni bar: «Biz ýyzǵa jarymaı ósken urpaqpyz. Dúnıe júziniń tarıhyn oqyǵan qazaq óz tarıhyn jarytymdy oqı alǵan joq. Tarıhı dúnıeler endi-endi ǵana ashylyp jatyr. Óz bastaýymyzben, asyl muralarymyzben endi-endi qaýyshyp jatyrmyz». Osy sózdiń ózi birshama jaıtty ańǵartady dep oılaımyn.

- Baba murasy búgingi urpaqtaryna taǵlym. Dinı saýaty tereń de salaýatty, ıslam qaǵıdattaryn tereń meńgergen Bekasyl Bıbolatuly eńbekteri adam balasynyń tanymyn qalyptastyrý maqsatynda qazaqy dúnıetanymdy ıslamnyń negizderimen úılestirip jazǵan. Osy ǵıbratty murany halyqqa jetkizýde qandaı sharalar jasalýda.

-     Ǵulama oıshyl Bekasyl Bıbolatulynyń  asyl murasy «Zıkzal» alǵash ret 2005 jyly bir tom bolyp, ekinshi ret 2011 jyly tolyqtyrylyp, eki tom bolyp  «Juldyznama» degen atpen jaryq kórgen bolatyn. Alǵashqy nusqasyn aýdarǵandar - Maqsut Shapıǵı men  Sársenbi Dáýituly. Ekinshi nusqasyn aýdarǵan - Abdýlla qajy Joldasuly.  Arab, parsy, túrik-shaǵataı tilderinde jazylǵan bul asa qundy mura alǵashqy eki basylymynda da tolyq aýdarylmaǵan bolatyn. Sońǵy jyldary arab, parsy, túrik-shaǵataı tilderiniń bilgiri, belgili dintanýshy, Qazaqstan musylmandary Dinı basqarmasy janyndaǵy   Ǵulamalar keńesiniń múshesi Záripbaı Jumanuly Orazbaı bul kitapty tolyq aýdaryp shyǵyp, 2014 jyly «Nurly órnekter» degen atpen jarııalady.  Bekasyl Bıbolatulynyń búkil adamzattyń qymbat jaýharlarynyń biri sanalatyn «Zıkzal» atty eńbegimen qazaq halqyn keńinen tanystyrý  maqsatynda arnaıy Qor quryldy.

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń aıasynda arnaıy ǵylymı jobany júzege asyryp, Bekasyl Bıbolatulynyń ómirbaıany, ósken ortasy, jalpyǵa ortaq adamgershilik qundylyqtardy nasıhattaıtyn shyǵarmashylyǵy jaıly, ondaǵy umyt bolǵan dástúrler, nanym-senimder men qazaq musylmandyǵynda burynnan qalyptasyp, dala halqynyń bolmysymen, tabıǵatymen bite qaınasyp ketken dinı mektep týraly aýqymdy ǵylymı eńbekter men oqýlyqtar shyǵaryp, qysqa metrajdy fılmder men vıdeorolıkter túsirip, ǵylymı konferentsııalar men kezdesýler ótkizý iske asýda.

- Erjan Bekbaýuly,  myń ólip, myń tirilgen halyqtyń tarıhı murasyn jańǵyrtýdaǵy Sizdiń eńbegińiz de mol tabystar men jemisti jetistikterge toly bolsyn.


Erjan Isaqulov: «Zıkzal» - tarıhtan taǵylym beretin úlken mura

Suhbattasqan  Mahat Sadyq

 

 

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Mahat Sadyq

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT