Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 421.58 EUR 496.83
RUB 5.53 CNY 62.20
Jańalyqtar

Atom elektr stansasy qurylysy máselesin halyq sheshedi

2019 jylǵy 11 maýsym 20:14 2276
Bólisińiz:
 Atom elektr stansasy qurylysy máselesin halyq sheshedi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Álemdik energetıkalyq agenttik derekterine sáıkes, energııany álemdik tutyný sońǵy 40 jylda 2,2 esege ósken. Bul rette, Birikken Ulttar Uıymynyń málimetterine súıensek, álem halqy 1,9 ese, al energııa resýrstaryn (kómir, munaı, gaz) tutyný eki esege ulǵaıǵan.

Atap aıtqanda, búginde Qazaqstannyń biryńǵaı energetıkalyq júıesi turaqty jumys isteýde. Onyń júıelik senimdiligi tolyqtaı qamtamasyz etilgen, osy oraıda ekonomıka men halyqtyń elektr energııasyna degen qajettiligi qanaǵattandyrylǵan. Elimizde elektr energııasyn óndirýdi 138 stansa júzege asyrýda. Qazaqstan elektr stansalarynyń bekitilgen jalpy qýaty 21 902 MVt-ty qurady. 2018 jyldyń  qorytyndysy boıynsha energııa óndirý kólemi 106,8 mlrd kVtsaǵ-ty nemese 2017 jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda 104,3 paıyzǵa jetti. Sońǵy bes jylda elektr stansalarynyń qýaty 2 470 MVt-qa jetti nemese 2013 jyldaǵy deńgeıden 15 paıyzǵa artty. Bul negizinen jylý stansalary men jańaratyn energııa kózderi esebinen ósti.

Parlament  Májilisinde ótken Úkimet saǵatynda Energetıka mınıstri Qanat Bozymbaev sońǵy 10 jylda elimizde elektr energııasyn tutyný kórsetkishinde eleýli ósim bolǵanyn tilge tıek etti.

«2008-den 2018 jyl aralyǵy kezeńinde elektr energııasyn tolyq tutyný ósimi elimizde 28 paıyzdy nemese 22,6 mlrd kVtsaǵ-ty qurady (2008 jyldaǵy 80,6 mlrd kVtsaǵ-tan 2018 jylǵy 103,2 mlrd kVtsaǵ-qa deıin). Atalǵan kezeńde elektr energııasyn tutyný kóleminiń artýy ekonomıkanyń qarqyndy ósiminiń aıasynda oryn aldy. Energııany paıdalaý qarqyny negizinen ónerkásiptik óndiristi damytýǵa baılanysty. Búginde energııany tutynýdyń jalpy kóleminde onyń úlesi 55 paıyzdy qurady»,- dep túsindirdi vedomstvo basshysy.

Bıyldyń basynda Energetıka mınıstrligi tarapynan 2019-2025 jyldarǵa arnalǵan jeti jyldyq boljam balansy bekitilgen bolatyn. Balans málimetterine sáıkes, eski energetıkalyq qýattardy shyǵarý men jańalaryn iske qosýdy eskere otyryp, 2025 jylǵa deıin elektr energııasy men qýatynyń profıtsıti boljanyp otyr.

Bozymbaevtyń aıtýynsha, elektr qýatyna suranysty qamtamasyz etý úshin boljamdyq balansta qoldanystaǵy stansalarda 3 567 MVt kóleminde qosymsha qýatty iske qosý eskerilgen. Sonymen qatar, bul baǵytta jańa stansalardy salý, onyń ishine 1 269 MVt qýatyndaǵy jańartylatyn energııa kózderi nysandarynyń qurylysyn iske asyrý qarastyrylyp otyr.

Negizi, 2009 - 2015 jyldary  «Tarıfti ınvestıtsııaǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasy jumys istedi. Osy kezeńde generatsııa sektoryna 1 trln 052 mlrd 204 mln teńge ınvestıtsııa salyndy. Bul 1 720 MVt-ty jańǵyrtýǵa jáne 1 237  MVt jańa qýatty engizýge múmkindik berdi.

«Qazirgi ýaqytta Qazaqstannyń Birtutas elektr energetıkalyq júıesi Reseı men Ortalyq Azııa elderiniń energojúıelerimen qatarlas rejimde turaqty jumys isteıdi. Elektr energetıkasy júıesine baǵyttalǵan aýqymdy ınvestıtsııalardyń arqasynda sońǵy jyldary respýblıkanyń eksporttyq elektr energetıkalyq áleýeti ulǵaıdy. Sońǵy úsh jylda eksporttalatyn elektr energııasynyń jıyntyq kólemi 13, 8  mlrd kVtsaǵ qurady. Bul jalpy óndirý kóleminiń 4,6  paıyzy», - dedi Qanat Bozymbaev.

Kez kelgen saladaǵy eń mańyzdy máselelerdiń biri negizgi qordyń eskirýine baılanysty ekeni anyq. 2009-2015 jyldary «Tarıfti ınvestıtsııaǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasynyń arqasynda saladaǵy negizgi qordyń tozý qarqynyna tosqaýyl qoıyldy. Óndirýshi aktıvterdiń tozýy 80 paıyzdan (2009 jyly) joǵary bolǵan edi, al 2018 jyly bul kórsetkish 56 paıyzǵa jetkizildi.

Mınıstr 2025 jylǵa deıin bizdegi energııa júıesinde profıtsıt bolatynyn aıta kele, 2025 jyldan keıin de bul salaǵa ınvestıtsııa tartý úrdisi toqtamaıtynyn atap ótti.  Saladaǵy nysandardyń tozýy kórsetkishin tómendetý úrdisi aldaǵy 5 jylda birtindep jalǵasady.

Eski tehnologııa qajet emes

Búginde jańartylatyn energııa kózderiniń básekege qabilettiligi artyp keledi, sondaı-aq ınvestorlar arasynda tartymdy baǵyt retinde baıqalyp otyr. Boljam boıynsha 2020 jylǵa qaraı álemdik energetıkada jańartylatyn energııanyń úlesi 26 paıyzdan asyp túsedi. Bul baǵytta halyqaralyq ınvestıtsııalar 2001 jyldaǵy 61 mlrd AQSh dolarrynan 2017 jyly 330 mlrd dollarǵa deıin artty.

Sarapshylar málimetinshe, balamaly energııa úlesin eki esege arttyrý - jyl saıyn klımattyń ózgerýi men aýanyń lastanýyna baılanysty shyǵystardy 4,2 trln dollarǵa deıin únemdeýge jol ashady.

Qazirgi tańda Qazaqstandaǵy búkil energııa óndirisiniń arasynda 1,3 paıyzy ǵana jańartylatyn energııaǵa tıesili. Jańartylatyn energııa kózderin sońǵy jyldary Qazaqstan energetıkalyq keshendi damytý vektorlarynyń biri retinde qarastyrýda. Elimizde JEK sektoryn damytýdyń naqty nysanaly ındıkatorlary qabyldanyp qoıǵan. Osylaısha elektr energııasyn óndirý jalpy kólemindegi JEK úlesi 2020 jylǵa qaraı - 3%, 2025 jylǵa qaraı - 6%, 2030 jylǵa qaraı - 10% bolatyny kózdelse, al 2050 jylǵa qaraı JEK jáne balamaly energııa kózderine - jıyntyq energııa tutyný mólsheriniń keminde jartysyna jetýi tıis.

Qanat Bozymbaevtyń atap ótýinshe, 2019 jyldyń basynan beri qýaty 147,6 MVt-ny quraǵan jańartylatyn energııa kózderiniń 7 nysany iske qosyldy. Osy arqyly, búginde elimizde jalpy qýaty 678,6 MVt-ny qamtyǵan jańartylatyn energııa kózderiniń 74 nysany jumys istep tur. Jyl sońyna deıin 236 MVt qýatymen taǵy da 10 nysandy paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Sáıkesinshe, bul nysandar sanyn 2020 jyly 95-ke (1483 MVt) jáne 2021 jyly 119-ǵa (2096 MVT) jetkizý josparlanǵan.

Aıta keteıik, 2018 jyldyń qorytyndysy aıasynda jańartylatyn energııa kózderi boıynsha elimizde 67  nysan boldy, olardyń jalpy qýaty 531 MVt-ny qurady.

Negizi, Eýropadan eski jel elektr stansalaryn Qazaqstanǵa kirgizý tıimdi me? Bul stansalardy arzan baǵamen elge alyp kelgenimen, keıin onymen paıda tabýǵa bola ma? Osy oraıda QR Energetıka mınıstri Qazaqstanǵa eski jel elektr stansalaryn jetkizýge nıetti adamdarǵa keńes berdi.

«Men Eýropadan eski qondyrǵyny jetkizip, ony eldi  mekeninde ornatqan aýyl turǵynyn bilemin. Endi energııany satyp, aýktsıonǵa qatysýǵa nıetti, ıaǵnı básekege túsip, elektr energııasyn biryńǵaı satyp alýshyǵa ótkizbek. Atap aıtqanda, búginde Eýropa elderi buryn paıdalanylǵan jel elektr stansalarynan birtindep qutylyp jatyr. Sebebi olardy ýtılızatsııadan ótkizý kerek, bul óz kezeginde tıisti shyǵyndardy talap etedi. Sáıkesinshe, ony Qazaqstanǵa ótkizý olarǵa ońaıǵa túsedi. Qazaqstandyqtar bolsa, ony satyp alýǵa qarsy emes. Bul qurylǵylar óziniń qalǵan resýrsy boıynsha jumys istegennen keıin, tozyǵy jetken bul stansalarmen bizdiń turǵyndar erteń ne isteıtini túsiniksiz», - dedi mınıstr.

Osy oraıda ol bul jaǵdaı buǵan deıin elimizde baıqalǵan eski kólikterdi jappaı ımporttaý kestesine uqsas ekenin mysal etti. Kezinde Germanııada avtokóliktiń ýtılızatsııasyna salyq tólemes úshin ony bizdiń elimizge ótkizdi. Bizge bul eski kólikter kóptep kirgen edi. Keıin osynyń saldarynan birneshe jyl buryn ýtılızatsııaǵa alym engizýge májbúr boldyq jáne 83 myń avtokólikti ýtılızatsııadan ótkizdik. Osy oraıda ol 2-3 jyldan keıin isten shyqqan jel elektr stansalarynyń ýtılızatsııasy da keıbir qıyndyqtardy týdyratyny anyq.

Q. Bozymbaevtyń sózinshe, aýktsıonǵa qatysýshylar jańa jabdyqtarmen keledi. Eger de aýktsıonǵa atalǵan fermer eski jabdyqtarymen kirgizilse, onda bul jaǵdaı kem degende básekege qabilettilikke nuqsan keltiredi.

«Óziniń qajeti úshin turǵyndar kerek bolǵan jabdyqtaryn kirgize alady. Alaıda elimizge eski jabdyqtardyń jetkizilýin memleket tarapynan yntalandyrý  - bul qısynsyz jaǵdaı. Osy oraıda bizde naqty ustanym bar. Qazaqstan alǵa jyljýy kerek, sońǵy býyndy tıimdi tehnologııalardy alyp kelgen jón», - dedi Energetıka mınıstri.

Qazaqstanda AES salyna ma?

Sarapshylar 2030 jylǵa qaraı Qazaqstanda elektr energııasynyń tapshylyǵy oryn alýy múmkin degen pikirdi ashyq aıtýda. Sebebi jyl saıyn elektr energııasyn tutyný artyp keledi. Osyǵan oraı  bý-gaz, gıdro jáne atom stantsııalaryn salý sııaqty ártúrli otyn jáne energııa kózderin paıdalana otyryp, bazalyq jáne manevrlik generatsııany engizý arqyly tapshylyqty jabý múmkindigi zerttelgen bolatyn. Máselen, Atom elektr stansasynyń qurylysy usynysy da nazardan tys qalmady. Degenmen de AES qurylysy taqyryby qoǵamda úlken rezonans pen pikirtalas týdyrdy.

«Qazaqstanda atom stansasy qurylysy boıynsha eshqandaı sheshim qabyldanbaǵany týraly taǵy da qadap aıtamyn. Qazaqstanda biz stansa qurylysynyń múmkindigin zertteý kezeńin atqarýdamyz. Onyń ishinde tehnologııalardy óndiretin elderden tıisti málimetterdi surastyrýdamyz. Bul turǵyda tehnıkalyq sıpattamalar, baǵa deńgeıi boıynsha zertteý júrýde», - dedi Bozymbaev.

Onyń sózine qaraǵanda, Úkimet pen «Samuryq-Qazyna» kompanııasy bul máseleni pysyqtaǵannan keıin, ony qoǵam talqysyna shyǵarý múmkindigi bolady.

«Ózderińiz bilesizder, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Semeıge sapary barysynda bul másele qoǵamdyq pikirdi eskere otyryp sheshiletinin aıtty», - dedi vedomstvo basshysy.

Eske salsaq, bıyl sáýir aıynda Semeı qalasynyń zııaly qaýym ókilderimen kezdesken Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev atom elektr stansasynyń qurylysyna qatysty oıymen bólisti. 

«Buǵan qosa, el halqynyń basym bóliginiń pikiri eskerilmesten AES qurylysy týraly sheshim qabyldanbaıdy. Bul búkil halqymyzdyń múddesine  qatysy bar barynsha ózekti másele jáne olardyń pikirleri qaperge alynady», - dedi Q.Toqaev.

Sonymen qatar 10 maýsym kúni Aqordada otandyq jáne sheteldik BAQ ókilderine suhbat bergen QR Prezıdenti Qazaqstan aýmaǵynda atom elektr stansasyn salý máselesi kún tártibinde turmaǵanyn qadap aıtty. 

«Ázirshe, ondaı josparymyz joq. Atom elektr stansasynyń qurylysy bizdiń kún tártibimizde joq. Eger bolsa mindetti túrde halyqpen aqyldasamyz. Tipti qajet bolsa, bul másele boıynsha referendým ótkizemiz. Sebebi bul óte jaýapty, ózekti másele. Sondyqtan men ýádemdi oryndaımyn», - dep naqtylady Qasym-Jomart Toqaev.

 

 

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Rýslan Ǵabbasov

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT