Qoldanýshy baptaýlary
Qoldanýshy baptaýlary
+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 421.58 EUR 496.83
RUB 5.53 CNY 62.20
Jańalyqtar

Álıhan mingen tarantas... - Óńirlik baspasózge sholý

2019 jylǵy 26 mamyr 10:00 1935
Bólisińiz:
 Álıhan mingen tarantas... -  Óńirlik baspasózge sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - Ótken aptada Qazaqstannyń óńirlik merzimdi baspasózi qandaı máselelerdi kóterdi? Ádettegideı «QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna elimizdiń aımaqtarynda jaryq kóretin merzimdi baspasózge sholý usynady.

 

Maılınnyń maqalasy tabyldy: «Orys shovınızmi órship barady» - «Jetisý» gazeti


Álıhan mingen tarantas... -  Óńirlik baspasózge sholý 

«Jetisý» gazetinde jýrnalıst Serik Ábikenniń maqalasy jaryq kórdi. Avtor arhıvten aqtaryp tapqan, keıin saqtap qoıǵan «Eńbekshi qazaq» gazetinde jarııalanǵan maqalanyń jaı-japsary  týraly aıta kelip, «Na stantsıı Ýshtobe razvıvaetsıa velıkoderjavnyı shovınızm» atty maqalanyń mazmunyn da ashyp ótedi. Jazýynsha, maqalada 1930 jyldary temirjolda istegen qazaqtarǵa óktemdik jasalǵany týraly másele kóterilipti.

«Mysaly, Almatyǵa tartyp bara jatqan poıyzdyń Ferdman degen mashınısi Kókkózov degen qazandyqshy qazaqty sabap, aıdalada otarbadan túsirip ketedi, stansy bastyǵy Chernyshev degen «Itte bolǵansha ıesinde bolsyn» dep Kógenov degen qazaqtyń paltosyn sypyryp alyp, orys temirjolshyǵa kıgizedi; Temirov degen jumysshy buranda buraýdan qoly úsip, jaqyn jerdegi úıshikke kirip jylynady, ol jerde jaılanyp otyrǵan orys jumysshy muny jaqtyrmaı sabap, temirmen uryp tisin qaǵyp alady... Karnetskıı degen mashınıst kómekshi qazaqtardy parovozdan laqtyrýdy ermek etipti».

Osyǵan baılanysty orys tilinde jazylǵan maqaladan sol qalpynda mysaldar beriledi.  Qazaqqa arasha túsip, oryssha maqala jazǵan kim boldy eken dep oılaǵan avtor, sońynda «Jýlaýchı» dep ózin ataǵany, onyń Beıimbet Maılın ekenin anyqtap beredi.

Onyń aıtýynsha, XX ǵasyrdyń birinshi jartysynda Іlııas Jansúgirov «Mataı», «Qaptaǵaı», «Kúıshi», Álıhan Bókeıhanov «Qyr qazaǵy», Muhtar Áýezov «Qońyr», «Ekeý» degendeı búrkenshek esimder qoldansa, Beıimbet Maılın «Myrqymbaı», «Malaı», «Jolaýshy», «Balyqshy» degen esimdermen jazyp otyrǵan.  Sosyn Maılın «Eńbekshi qazaqqa» gazetinde 1934 jyly «Qazaq ádebıetine» bas redaktor bolyp taǵaıyndalǵanǵa deıin istegen eken.

«Bıaǵanyń maqalasy biraz jaıtqa kóz ashady: 613 adamnyń otyzdan asar-aspasy ǵana qazaq bolýy jergilikti halyqqa degen kózqarasty anyq kórsetedi, sovettik kınolardaǵy temirjol kelip malshy qazaqtyń kózi ashyldy degen nasıhat - jalǵan. Kohanov degen qurylys basshysynyń 16 jasar bozbalany ájethana tazalaýshy etip qoıyp, basqa jumys surasa «Boq tazalaǵyń kelmese basqa jaqqa ket, jaqsy jumys taýyp al!» dep jekirýi osyǵan kýá bolǵan qalamgerdiń jan-dúnıesin alaı-túleı etkeni anyq.  Baıǵus qazaq qaıda barsyn? Bul - óńirde asharshylyq aıdahardaı ysqyryp, jan-jaǵyn jalmap jatqan ýaqyt edi» dep jazady avtor.

Maqalada budan basqa da birqatar derekter keltirilip, Taldyqorǵan mańyndaǵy birqatar kóterilisterden málimet beriledi. Qasań zamandaǵy óńir halqynyń basyna túsken aýyrtpashylyq pen qýdalaýǵa qatysty arhıv derekterin alǵa tartady. Al tabylǵan maqala týraly: «Úshtóbe stansysynda uly orysshyldyq shovınızmi órship barady» dep atalady eken. Sovettik saıasat sony «velıkoderjavnyı» dep aýdara salǵan. Tóte jáne latyn tańbasy qatar qoldanylyp, 1931 jyly, 9 naýryz, dúısenbi kúni jaryq kórgen gazettegi maqalanyń týra tóbesine tóte jazýmen «Lenınniń ult saıasatyn burmalatpaımyz» dep uran jazypty. «Jolaýshynyń» maqalasy da Ahańnyń álipbıimen basylyp, Úshtóbedegi shovınızmdi irep salǵan. Sál tómenirekte taǵy bir shaǵyn maqala tur. Taqyryby «Ulyorysshyldyq oıy jaıylyp, jergilikti ultshyldyqty qozǵaýda». Tóńkeristegi kirmelerdiń óktemdigi qazaqtyń ashýyn qozdyryp, namysyna tıip jatqanyn aıtypty. Avtory - «Tilshi». Jazý mánerine qarasań «Jolaýshy» sekildi» deıdi.

  

Álıhan mingen tarantas - «Ortalyq Qazaqstan» gazeti


Álıhan mingen tarantas... -  Óńirlik baspasózge sholý 

«Aqtoǵaı aýdandq murajaıdyń aýlasynda tarantas tur. Bul tarantasqa bir kezderi alash kósemi Álıhan Bókeıhan otyryp, el aralap sapar shekkenin jurttyń biri bilse, biri bile bermeıdi», - dep jazady «Ortalyq Qazaqstan» gazeti.

Maqalada osy tarantas týraly ólketanýshy Tuńǵyshbaı Muqan aqsaqaldyń áńgimesi de berilipti. Aqsaqaldyń aıtýynsha, 1921 jyldyń shilde aıynda Álekeń elge oralady. 1922 jyldyń qazanynda abaqtyǵa jabylǵanǵa deıin týǵan jeri Jeltaýda bolady. El ishinde júrgende Jeltaýdan Qarqaraly, Semeıge Shabanbaı bıdiń tikeleı urpaǵy bolyp keletin Sádýaqas Ábildınniń tarantas arbasymen qatynap turypty. Sádýaqastyń óz ákesi Ábilda bir qaýym eldi aýzyna qaratqan bı bolǵan adam. Osyǵan qarap qus salyp, tarantas mingen tektiniń urpaǵynyń tegin adam emestigin ańǵaramyz. Kúnqaqty bolyp, qaraýsyz qalǵan kóne jádigerdi Qaýaz Muqajanov aqsaqal Sádýaqastyń balalarynan attaı qalap alyp, 2012 jyly murajaıǵa óz qolymen tabystaǵan eken.

Bul ǵaan emes murajaıda Álıhannyń qaryndasy Nurbek paıdalanǵan as tabaq ta bar eken.

«Murajaıdyń qorynda saqtalǵan tarıhı jádigerlerdiń arasynda Álıhan Bókeıhanǵa qatysty muralardy erekshe atap ótýge bolady. Sonyń biri - Álekeńniń qaryndasy Nurbek paıdalanǵan as tabaq. Bul tabaqtan Nurbektiń aǵasy Álıhan Bókeıhannyń as ishkeni sózsiz. Nurbek anamyzǵa tıesili tuskıiz de osynda ilýli tur. Jádigerlerdi murajaıǵa apaly-sińili Qapýrash pen Ǵaınysh Jarovalar tabystaǵan. Aqtoǵaıǵa kelgen qonaqtardyń eń aldymen taban tireıtin birden-bir jeri osy aýdandyq arheologııalyq-etnografııalyq murajaı. Olar kóbine Alash arystaryna qatysty derekter men Álıhan Bókeıhannan qalǵan jádigerlerge qyzyǵýshylyq bildirip jatady, - deıdi Tábarak Jarmaǵanbetov».

Óskemenniń jasy neshede?  - «Dıdar» gazeti


Álıhan mingen tarantas... -  Óńirlik baspasózge sholý 

 «Óskemenniń pálen jylyn toılaımyz» degen sóz ár on jyl saıyn bir shyǵady. Osy áńgimeniń sheti shyqsa boldy, berekesi aırandaı uıyp otyrǵan qala jurty sıyrdyń búıregindeı bólektenip shyǵa keledi. Nege? Jaýaby anyq, bir tarap qalanyń ıesi - biz, irgetasyn óz qolymyzben qalaǵanbyz degen óktemdigin kórsetkisi kelse, ekinshi tarap bul ústemdik jarasyna tuz sebetin syńaıly» dep jazady «Dıdar» gazetindegi maqalada avtor.

Aıta keterligi, qazirgi kúni Óskemenniń «300 jyldyǵyn toılaımyz» degen oılar áleýmettik jeliniń ár tusynan aıtylyp qalyp jatyr eken. Osyǵan baılanysty maqalada Óskemenniń tarıhy 300 jylmen shektelmeıtinine, onyń aýmaǵynda kóne qalanyń izderi saırap jatqanyna nazar aýdartylady. Óskemenniń tarıhy qamal salynǵan 1720 jyldan bastalmaıtynyna dálelder keltiriledi.

«Túptep kelgende, Óskemenniń 300 jyldyǵy degen saıqal toısymaqtyń arǵy jaǵynda orys otarynyń 300 jyldyǵy degen jalmaýyz oı jatqan joq pa?! Aıtpaqshy, arǵy babasy Altaıdy mekendegen kóshpendi jurt osy otarlyq qamaldar quryla salyp qazaqtyń úshten ekisin jalmaǵan áıgili «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama» deıtin náýbetti bastan keshti. Buǵan deıin jońǵarmen talaı joıqyn urysty kórgen qazaqtyń barar jer, basar taýynyń jolynda osy qamaldar turǵandyqtan, Syrǵa bet burdy emes pe?! Odan keıingi asharshylyq... soǵys... qazaqtyń qabyrǵasyn qaqyratqan tek osylar ǵana ma edi?! Ol - basqa áńgime. Biz Óskemende orys otarlaýynan buryn da órkenıet bolǵanyn túsindireıikshi, bilsin bilmeıtinder» dep jazady avtor.

Maqalada «Óskemenniń jasy neshede?» degen suraqqa birqatar dálelder keltiriledi. Túrli arheologııalyq qazba jumsytarynyń nátıjesinde tabylǵan qundy aıǵaqtarǵa da sholý jasalady.  Osylaısha Óskemenniń tarıhı úsh ǵasyrmen shektelmeıtinin, osy óńirdegi 1000 jyl burynǵy halyqtyń buıymdary saqtalǵanyn, tipti tarıh odan da arǵyǵa ketetini jazylady.

«Basqa qalalar 1000 jyldyqtaryn atap ótip jatqan kezde, Óskemen tarıhy odan árige ketýi múmkin. Tek qımaqtar dáýirinen beri 11 ǵasyr ótipti. Oıly oqyrman, ózińiz aıtyńyzshy, Óskemenniń 300 jyldyǵyn toılaıyq pa, álde túrkilerdiń túp mekeni bolǵan arda Altaıdaǵy bas qalanyń myń jyldyǵyn toılaımyz ba?!» dep jazady avtor Murathan Kenjehanuly.

 

  Eski shaǵataı tilindegi kitapty 600 myń teńgege satpaqshy- «Zamana» gazeti


Álıhan mingen tarantas... -  Óńirlik baspasózge sholý 

Taıaýda shaǵataı tilindegi qoljazbanyń 600 myń teńgege satylatyny týraly jarnama shyqqan eken. Maqalada avtor osy jarnamany berýshimen suhbattasyp, qundy qoljazbanyń mán-jaıyn bilipti.

«Hıjra jyl sanaǵy boıynsha 1280 jyl dep kórsetilgenine qaraǵanda, onyń basylyp shyqqanyna keminde 200 jyldaı ýaqyt ótse kerek. Bul kitapty ájemniń oqyp júretini esimde. Ol kisi qaıtys bolǵasyn ony ákem oqyp júrdi» depti jarnama berýshi.

Ol bul kitaptyń mazmunyn qazir kóp adam túsine bermeıtinin, ákesi qaıtys bolǵaly kitap oqylýsyz turǵanyn aıtyp, onda áýlıeler týraly, sharıǵat jaıynda ýaǵyzdar jazylǵanyn estigenin jetkizedi.

«Men muny tarıhı jádigerlerdi baǵalaıtyn, saqtaı biletin adamnyń alǵanyn qalaımyn. Habarlasqandarmen baǵasyn kelisýge bolady», depti ol.

Maqalada shaǵataı tili týraly da maǵlumat beriledi.

 «Ákesi qustan, sheshesi tyshqan»... - «Araı» gazeti


Álıhan mingen tarantas... -  Óńirlik baspasózge sholý 

Maqala negizinen aralas neke máselesi týraly. Avtor onda sońǵy ýaqytta elimizde aralas nekeniń beleń alyp bara jatqanyna alańdaýshylyq bildirip, muny qazaq halqyna tóngen qaýip retinde qarastyrady. Muny ult basyndaǵy qaıǵy-qasiret retinde kórsetkisi keledi. Sonymen qatar, maqalada ınternetten alynǵan birqatar málimetter keltirilip, oqıǵalar jazylady. Sheteldikke kúıeýge shyǵyp aldanǵan, taǵdyry tálkegine ushyraǵan qazaq qyzdary týraly aıtylady. Tutastaı alǵanda, maqala avtorynyń paıymynsha, aralas neke qazaqtyqty buzady, ondaı otbasyndaǵy urpaq salt­dástúrden qaǵylady. Eń bastysy aralas neke sany az ulttyń basyna qasiret ákeletinin alǵa tartady.

«Dál qazir aralas neke biz úshin úlken problemaǵa aınaldy. Máselen, KSRO zamanynda Qazaqstanda árbir jetinshi neke aralas jaǵdaıda bolypty. Táýelsizdik alǵan ýaqyttan beri, aıtalyq 2010 jyly 90 873 jas shańyraq kóterse, onyń 18 477-si aralas neke, ıaǵnı 20 paıyz. 2017 jyly otbasyn qurǵan qazaqtar 52 636 bolsa, aralas nekege turǵandary - 3 927. Sem Harıson: «Árıne, adamnyń kimge úılenýi - árkimniń óz erkindegi sharýa. Alaıda aralas neke - az halyqty jutýdyń jaqsy joly» depti. Shynynda da bul sózdiń jany bar» deıdi avtor.

Plastıkalyq otaǵa tyıym salý kerek pe?  - «Saryarqa samaly» gazeti


Álıhan mingen tarantas... -  Óńirlik baspasózge sholý 

Pavlodar oblystyq gazeti qaýipti sanalatyn plastıkalyq otanyń qalypty jaǵdaıǵa aınalyp bara jatqanyna alańdapty. Avtor máseleni sharıǵat turǵysynan saralap, Qyrǵyzstan musylmandary dinı basqarmasy jaqynda densaýlyqty túzetýge qatysy joq plastıkalyq ota jasaýǵa tyıym salý týraly pátýa qabyldaǵanyn alǵa tartady. Osyǵan baılanysty mundaı talap bizdiń elimizde engizilýi tıis pe degen saýal tastalyp, sarapshylar pikiri berilipti.

«Alań» aıdaryndaǵy pikirinde din ókili plastıkalyq otalar haram sanalatynyn alǵa tartypty. Plastıkalyq ota ǵana emes, jasaendy sulýlyqtyń da dinge qaıshy tustary bar eken.

«Búginde keıbir musylman áıelderi jasandy kirpik pen tyrnaq jalǵaýǵa áýes. Islam sharıǵatynda tyrnaq jalǵaý bylaı tursyn, tyrnaqty ósirýdiń ózi kúná. Endeshe, haq dinimizde haram sanalǵan isterden aýlaq bolaıyq, aǵaıyn degim keledi. Al adamnyń bet-álpeti otqa kúıip, kirpigi túsip, kóriksiz jaǵdaıǵa dýshar bolsa nemese aýrý saldarynan syrt kelbetinde kemistik paıda bolsa, onyń ornyn toltyrýǵa ruqsat etiledi. Óıtkeni, sharıǵatymyz adamnyń aǵzasynda qandaıda bir aqaý, naýqastyq paıda bolsa, onyń emdelý jolyn qarastyrýdy mindetteıdi. Biraq, bul jaǵdaı men sándik maqsatta jasalatyn is-sharalardyń jóni bólek ekenin esten shyǵarmaý kerek» depti din ókili.

Al sán salonynyń qyzmetkeri kerisinshe plastıkalyq otaǵa tyıym salýǵa qarsy. Onyń pikirinshe, plastıkalyq ota jasatýdyń da óz sebepteri bolady. Ondaı pikirdi hırýrg dáriger de qoldapty, ıaǵnı tyıym salmas buryn onyń naqty qandaı maqsatpen jasalatynyn anyqtap alý kerek.

Bókeı hannyń esimin ulyqtaı almaı júrmiz   -  «Oral óńiri» gazeti


Álıhan mingen tarantas... -  Óńirlik baspasózge sholý 

 «Bókeı hannyń elimiz tarıhynda alatyn orny óte zor.Eger Bókeı sultan dıplomatııalyq jolmen І Pavel patshanyń tilin taýyp, 1801 jyly Edil men Jaıyqtyń aralyǵyna kóshpegende, búginde osynaý aýmaqtyń kimniń qolynda qalary belgisiz edi. Batys Qazaqstan men Atyraý oblystarynyń kóptegen jeri qazaq hanynyń kóregendiginiń arqasynda halqymyzdyń máńgilik qonysy bolyp qaldy. Sondyqtan Bókeı hannyń bizdiń ólke úshin jasaǵan eńbegi ólsheýsiz der edik» dep jazypty «Oral óńiri» gazeti.

Maqalada Bókeı handyǵynda qazaqtar otyryqshylyq ómir men eýropalyq órkenıetke bet burǵany, mektep, qazynashylyq bank, mýzeı, aýrýhana, dárihana, baspahana jáne basqa tarıhı oryndar alǵash ret boı kótergeni aıtylady. Avtordyń jazýynsha, Bókeı hannyń esimi Oral qalasymen de tyǵyz baılanysty: 1812 jyly osynda Bókeı han retinde kóterilip, sol oryn áli kúnge deıin Han toǵaıy dep atalady.

«El tarıhynda esimi qurmetpen atalatyn Bókeı handy áli kúnge deıin tolyq ulyqtaı ala almaı kelemiz. Sondyqtan, bizder, bókeılikter Zashaǵan  kentiniń ataýyn Bókeı han dep ózgertýdiń ýaqyty keldi dep esepteımiz. Muny Aq Jaıyq jurtshylyǵy qoldaıdy dep senemiz. Bul ataý Zashaǵanǵa úıleser edi. Eń aldymen Han toǵaıynan keıin Bókeı han kenti bastalar edi. Onyń ortalyq kóshesi Jáńgir han atynda. Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıteti de osynda oryn tepken. Sol sebepti Jaıyqtyń oń jaq betinde ornalasqan kentke Bókeıdiń esimin berip, Jeltaýdyń alystan kórinetin bıikteý jerine hannyń eńseli eskertkishi ornatylsa, bul baba aldyndaǵy perzenttik boryshymyzdyń ótelgeni bolar edi»...

 

 

 

 

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: BAQ, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Qanat Mámetqazyuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
MURAǴAT